Žürii valis Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ideekonkursi võitjaks kavandi nimega “Roheline lina”, mille autor on Kadarik Tüür Arhitektid.
ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega ning oleks mugav, nüüdisaegne, energiasäästlik ja madalate kasutuskuludega.
Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektide kavandi, mille autorid olid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür.
Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbitöötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust.
“Uus hoone moodustab olemasolevate hoonetega terviku. Arhitektuurne lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning
olemasolevat raadio- ja uudistemaja respekteeriv,” seisis žürii protokollis.
Samuti tõsteti esile, et hoone peasissepääs on äratuntav ja hästi leitav ning sissepääsuala jalajäijasõbralik, peafuajee hästi organiseeritud ning külaliste hoonesse pääs loogiliselt lahendatud. Žürii tõi välja ka kompaktset ja ehituslikult realitstlikku hoonemahtu, tänavaruumi sobivat lahendust ja võimalust kasutada katusemaastikku vabaõhustuudiona.
ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid
Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et uue telemaja puhul on oluline paigutada võimalikult suur hoonemaht olemasolevate väärtuslike hoonete vahele, arvestades ka linnaruumilist olukorda.
“Ühest küljest on meil raadiomaja, mis on arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline eeskadriorulik tänavaruum ja lisaks sellele Gonsiori tänava poolt koolimaja ja selle ees pargi kõrval olev avar spordiväljak – kuidas neid seoseid kõige paremini siduda,” kirjeldas Mänd arhitektide ees seisnud ülesannet.
Võidutöö puhul imponeeris Männile eelkõige see, kuidas uus hoone sidus kvartali üheks tervikuks – jalakäijatel tekkis võimalus pääseda Raua tänavalt Raua põigu kaudu Gonsiori tänavale, samuti oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole.
“Teine pool on kindlasti ka see, kuidasmoodi suhtub uus võrdlemisi suur hoonemaht Raua põik tänava nurgal oleva elamuga. Võib-olla oli seal ühtteist, mis tahab veel edasise projekti käigus natukene sättimist, aga ka seal oli hoitud võrdlemisi hästi distantsi, valgusolukord, mis linnas on väga oluline, oli hästi tabatud. Ja muidugi ühest küljest peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, võimaldades teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne,” sõnas ta.
Žüriil jätkus arutelu kaheks väga pikaks päevaks, kuid Männi sõnul tõusis võidutöö suhteliselt lihtsalt ja ilma suurte vaidlusteta pinnale, ehkki oli ka teisi väga tugevate elementidega töid.
“Olen selle võistluse üle selles mõttes õnnelik, et oli palju eripalgelisi töid, oli, mille hulgas valida ja mida arutada ning päris palju huvitavaid mõtteid edaspidiseks leidus erinevateks töödeks samuti,” tõdes Tallinna peaarhitekt, kelle sõnul saab Tallinna kesklinn uue telemaja näol väärika lisanduse nii toimiva ja hoonesiseselt hästi funktsioneeriva telemaja näol kui ka linnaruumi mõttes.
ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid
Üks võidutöö arhitekte Indrek Rünkla rääkis ERR-ile, et nad pidasid oma lahendust välja töötades silmas seda, et ühelt poolt peab telemaja võimaldama teletegemist, teiselt poolt on aga tegemist linna avaliku ruumiga. Mõlemad pooled peaksid väga hästi töötama, et oleks hea telemaja.
“Kolmandaks on seal hästi kitsad olud – krunt, kuhu peab maja tegema, on hästi pisike, tihe,” rääkis arhitekt.
Ta lisas, et nende soov oli, et avalik osa jääks võimalikult mõnus ja hea ning inimestele võiks olla arusaadav, et see on nende telemaja.
Ehkki Kadarik Tüür Arhitektide kavand võitis konkursi, ei tähenda see, et arhitektide töö oleks sellega lõppenud. Rünkla sõnul käib arhitektuuri tegemine kõige paremini interaktiivselt, kui tellija saab jooksvalt öelda, millised asjad on talle tähtsad.
“Loomulikult on praegu kõik asjad alles mingisugusel viisil lahendatud, aga milline on see sobivusaste ühe või teise asja puhul, on keeruline programm – telemaju ei ole meist keegi väga palju projekteerinud,” nentis ta.
Hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mille kohta Rünkla märkis, et üldiselt on katuse funktsioon olnud mitte vett läbi lasta, aga maailm on muutunud veidi keerukamaks ning pinda, mis valgust ja päikest saab, on võimalik kasutada energia tootmiseks.
ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul selgub see, kui suure osa maja energiatarvest päikesepaneelidest saadakse, edaspidise projekteerimise käigus.
Vilde lisas, et järgmiseks etapiks ongi projekteerimine, mis peaks koos kõigi ekspertiisidega kestma kokku umbes 15 kuud.
“Pärast seda tuleb ehitushange ja ehitamine. Kolida tahaksime aastal 2023,” lausus ta ja lisas, et vahepealsesse aega jääb veel palju hankeid ja muud sellist.
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, nii et see moodustaks ühtse terviku olemasolevate raadio- ja uudistemajaga.
Uude telemajja on kavandatud umbes 420 töökohta. Hoone rajamise rahastamine ootab riigieelarve strateegia otsust tänavu kevadel.
Arhitektuurikonkursi esimese koha võitja preemia, mille pani välja kultuurkapital, on 20 000 eurot, teisele kohale tulnud ideekavandi “Hää link” autor Novarc Group AS saab 15 000 ja kolmanda koha saanud “Tele/Sild” autor Ateljee Null OÜ 8000 eurot.
ERR-i uue telemaja konkursil teise koha saanud ideekavand “Hää link”, mille autor on Novarc Group AS.
Ergutuspreemiad said OÜ Alver Arhitektide ideekavand nimega “Nipkovi ketas” ja DAGOpen OÜ kavand “Voog”, kumbki 4500 eurot.
Žüriisse kuulusid ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, ERR-i juhatuse liige Urmas Oru, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Marika Lõoke, Pelle-Sten Viiburg, Tiit Trummal, Jane Teresk ja Andres Kask ning Soome Arhitektide Liidu esindaja Hannu Tikka. Ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Taavi Aare, ERR-i haldusdirektor Janar Vilde ja ERR-i tootmisteenistuse juhataja Aimar Prous.
