Valminud on ehituse infomudelite tehnoloogiat (BIM – Building Information Modelling) tutvustav käsiraamat, mis aitab viia Euroopa Liidus digiehituse põhimõtted praktikasse. BIMi vaatlust virtuaalreaalsuses on Eestis rakendatud paljude hoonete ehitamisel.
Eesti poolelt panustasid käsiraamatu valmimisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS, kes varustas raamatut BIMi juurutamise näidetega. Käsiraamat tutvustab ehitusinformatsiooni modelleerimist ja juhtimist kui uut meetodit ja tehnoloogiat kõikides ehitise elukaare etappides ning annab riiklikele tellijatele strateegilised juhised BIMi juurutamiseks.
Hoonete projekteerimisel kasutatakse BIMi hoone ruumiliseks näitlikustamiseks. Mudeli vaatlus virtuaalmaailmas aitab paremini hinnata projekteeritava hoone tulevasi energiavajaduse- ja halduskulusid ning kasutusmugavust. RKASi BIMi projektijuhi Silver Aderi sõnul on BIM eluline näide digiehituse juurutamisest. RKAS tegeleb juba aastaid BIMi juurutamisega ning seda tehnoloogiat oleme kasutanud näiteks ERMi, Rahvusarhiivi, Viimsi Riigigümnaasiumi, Terviseameti, Tallinna uue kohtuhoone, IT-agentuuri peahoone, Rapla Riigigümnaasiumi ja Eesti Moskva saatkonna ning teiste ehitiste puhul,“ ütles Ader.
RKAS kasutab BIMi ehitusprojektide 3D visualiseerimiseks ja koordineerimiseks, projektide ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks, energia analüüsiks, ehitise funktsionaalseks kontrolliks ja mujal.
21 riigi koostöös valminud BIMi käsiraamat on mõeldud kõigile Euroopa Liidu avaliku sektori tellijatele.
Ehitussektori panus ELi SKTsse on praegu hinnanguliselt 9% ning sektor annab tööd 18 miljonile inimesele. Nagu Eestis, on ka paljudes ELi riikides nimelt ehitussektor üks peamisi majanduskasvu mootoreid.
„Võttes arvesse eelnevaid numbreid ning fakti, et just ehitussektor on olnud viimaste aastakümnete madalaima tootlikkuse kasvuga majandusharu, on äärmiselt vajalik, et viimaks läbiks ka ehitussektor digitaalse revolutsiooni, millega väheneks ressursside raiskamine ning kaasneb tootlikkuse kasv, ehitiste parem kvaliteet, madalamad infrastruktuuri elukaarekulud ning kokkuvõttes parem elukeskkond,“ märkis Ader.
ELi ülene digitaalehituse valdkonna harmoniseerimine on võtmetähtsusega avamaks digiehituse täielikku potentsiaali. Oluline roll on siin avalikul sektoril, riiklikel tellijatel ja nö ülevalt alla lähenemisel.
