Endine Pärnu maavalitsuse maja on tänaseks rekonstrueerimise järgselt saanud riigimajaks. Riigil oli võimalus luua uued kaasaegsed ja säästlikud tööpinnad ning saavutada kokkuhoidu mitme hoone halduskuludelt. Akadeemia 2 riigimaja rajamise maksumus oli 3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
„Riigimajad on loodud selleks, et pakkuda piirkonna elanikele ühest kohast koos erinevaid avalikke teenuseid, tehes sellega riigiga suhtlemine kodaniku jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks,“ selgitas riigihalduse minister Riina Solman. „Mul on väga hea meel, et tänasega sai avatud juba meie kuues riigimaja ning sedapuhku Pärnus asuv. Usun, et lisaks Pärnu inimeste sujuvamale asjaajamisele soodustab uus riigimaja ka seal olevate asutuste omavahelist koostööd, mis jällegi tõstab kodaniku jaoks teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Teisalt on tore ka see, et selle kõige kõrval saame kaasaegsete ruumidega parandada Pärnu riigiteenistujate töötingimusi, mis on oma töötajate hoidmisel samuti oluline tegur.“
Riigimaja toob ühe katuse alla riigiasutused, mis varem paiknesid Pärnu linnas erinevates asukohtades. Pärnu riigimajas pakuvad avalikke teenuseid koos Rahandusministeeriumiga viis asutust: Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Hoones töötab igapäevaselt ligi sada töötajat. Pärnu riigimaja asub aadressil Akadeemia 2, kus rekonstrueeriti sealne 1972. aastal ehitatud endine maavalitsuse maja.
Riigimajade üheks eesmärgiks on vähendada riigil kasutuses olevat büroopinda. Riigimajade loomisega seati eesmärk, et riigiasutuste pinnakasutust vähendatakse 30 m² büroopinnalt 20 m² töötaja kohta. Pärnu riigimaja rajamisega vähendati pinnakasutust 15 m2/töökoha kohta, mis saavutati töökeskkonna muutmise ning ühisruumide ristkasutusele võtmisega.
“Riigi Kinnisvara eesmärk on tagada hoone kasutajatele kaasaegne ja nende põhitegevust toetav tegevuskeskkond. Lähiaastatel on plaanis igasse maakonda rajada riigimaja ning seeläbi kindlustada igas Eestimaa punktis jätkusuutlik ning kvaliteetne avalike teenuste pakkumine. Iga hoone rajamisega saame uusi teadmisi, kuidas muuta riigi kinnisvara efektiivsemaks ning vähendada seejuures halduskulusid, samas mitte teha järeleandmisi töö- ja teenuskeskkonna kvaliteedis. Esimesed hooned on näidanud, et suudame investeeringu – ja halduskulusid vähendada. Ühtlasi oleme taganud nii hoone kasutajate kui ka kogukonna rahulolu,“ ütles Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin.
Ehituse käigus uuendati hoone ruumiprogrammi, mille tulemusel tekkisid majja kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks sai hoone endale kaasajastatud tehnosüsteemid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.
Lisaks kirjanike loomingu esitlemisele riigimaja ruumides, muudab riigimajad eristuvaks ka protsendikunsti taiesed. Teise korruse suurde saali on rajatud umbes sada inimest mahutav auditoorium ja kööginurk. Puhke- ja koosolekuruumi seinalt leiab ka Pärnu riigimaja kunstikonkursil võidutöö Maryliis Teinfeldt-Grinsi tekstiilist taiese „Kodutee”, mis kujutab stiliseeritult Pärnu kesklinna maastikku.
Üle Eesti maakonnakeskustesse rajatavatest 18 riigimajast on Pärnu riigimaja järjekorras kuues.
Riigimaja rekonstrueerimisprojekti projekteerija oli Sirkel ja Mall OÜ. Arhitekt Evely Nurk ja Lembit Tork, sisearhitekt Evely Nurk. Ehitaja Tartu Ehitus AS ja Tera Ehitus OÜ. Omanikujärelevalvet teostas Keskkonnaprojekt Oüst Vaiko Kann ja Enno Tammekivi. Ligipääsetavuse analüüs ja tugi süsteemide häälestamisel täname Jüri Järve MTÜ-st Ligipääsetavuse foorum ning Teet Kallas MTÜ-st Eesti Vaegkuuljate Liit.
