Eesti kinnisvara- ja ehitussektor on kestlikkuse ning väikese keskkonna jalajälje saavutamiseks kasutanud seni vähe innovaatilisi lahendusi, tehnoloogiaid ja tehisaru võimalusi, kuid majanduslikult ebakindlad ajad on siiski sundinud mõttemuutusele ja koostöökohtade leidmisele, tõdesid eksperdid 16.10 toimunud kinnisvara- ja innovatsioonikonverentsil “Mõttemuutjad 2024”.
Konverentsil leiti, et ehituse- ja kinnisvarasektor on olnud aeglane muutuja ja oludega kohaneja, kuid viimaste aastate ebakindel ja kitsam majanduslik ning julgeoleku olukord on heas mõttes sundinud muutuma. „Tänast pingelist eelarve olukorda tuleb näha võimaluse, mitte piiranguna. Innovatsioon ja tehnoloogilised läbimurded on tihti sündinud vajadusest leida tõhusamaid lahendusi piiratud ressursside tingimustes ning avalik sektor peaks olema siin eeskujuks,” lausus konverentsi avades rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak. „On tõsiasi, et riigi investeeringud lähevad üha enam ainult energiatõhusatesse projektidesse. Kliimanõuete täitmiseks tuleb rohkem renoveerida ja energiakasutust vähendada, see nõuab mõttemuutust ja harjumuste muutust,” lisas Kajak.
Kliimakindel ehitamine ja renoveerimine ei pea olema tingimata kallis, kuid kõik algab targast ja läbimõeldud tellimusest, tõdesid ministeeriumide esindajad arutelupaneelis üksmeelselt. Küsimusele, kas Eesti ehitus- ja kinnisvarasektor suudab panustada piisavalt kliimaeesmärkide saavutamisse, vastas majanduse- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav, et Eesti on juba praegu üks kõige keskkonnasäästlikumaid riike maailmas ning võetud sihid on jõukohased. „Talupojatarkus aitab meid pigem kliimaneutraalsuseni kui Brüsseli efekt. Riik peab olema tark tellija erasektorile, mitte ette kirjutama, mida teha, vaid mida me tahame saada.“
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja sõnul elame pidevas muutumises ja ehitussektor peab nende muutustega kohanema. „Näiteks tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas mitte ehitada maju, mida 10 aasta pärast riigil vaja pole ning kuidas ehitada tõhusamalt ja kokkuhoidlikumalt, vältides seejuures kolemajade ehitamist. Kinnisvara on loomult väga püsiva iseloomuga, kapitalimahukas ja pika elukaarega. Ümber projekteerimine ja ehitamine võtab aega ning on väga kallis, seega tuleb ehitada sellise funktsionaalsusega, et muudatused oleksid lihtsamad.
Valdkonna teadlaste ja noorte tegijate paneelarutelu Mariann Drelli, Martin Talviku ja Tuule Mall Partsi vahel tõi välja, et ehitamise tegelikkuse ja paberil kavandatu vahel on suured käärid. Ruumi funktsionaalsuse tunnetus algab teadlaste sõnul alles siis, kui karp ja seinad on juba valmis. Siis on hilja muudatusteks ja tekib raiskamine, ümber tegemine ja uuesti ehitamine. Vajalik on põhjalik eeltöö ning mõttemuutus võiks seisneda juba kasvõi selles, et pole vaja alati uusi hooneid ehitada, vaid vanu renoveerida.
Konverentsil arutasid veel mitmetel akuutsetel sektori väljakutsete ning keskkonnasäästliku ehitamise teemal eksperdid Eestist ja Soomest. Päevale pani punkti Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene, kes rääkis ettevõtte muutumise loost ning ruumiloomest merel. „Koroonakriis andis võimaluse ja aja mõelda, kuidas on mõistlikum edasi toimetada. Muutusime kiiremaks ja paindlikumaks. Nii näiteks panid kriisid meid mingil määral oma ärimudeleid ümber vaatama ja täna kasutame me varasemast rohkem oma laevu vajadusel ka hotellidena, hetkel Hollandis asüülitaotlejate majutamiseks. Seega, Tallinkit ei peaks ehk enam vaatama ainuüksi transpordi- või turismiettevõttena, vaid ka Läänemere suurima voodikohtade arvuga majutusettevõttena,” tõdes Nõgene.
Riigi Kinnisvara korraldas kolmandat korda konverentsi „Mõttemuutjad“, mille eesmärk on juhtida tähelepanu ehitus- ja kinnisvarasektoris aset leidvatele muutustele, keskkonnasäästlikkusele ja ruumilahenduste vajaduspõhisele kasutamisele. Seekordne konverents toimus 16. oktoobril T1 keskuses.
