Riigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest: see on kõige lollim idee

Pindi KinnisvaraRiigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest. See on kõige lollim idee, mida viimastel aastatel olen valitsejate suust kuulnud.

1) Ministri väide, justkui olemasolev elamufond (nt Narvas) ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu. Amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab max 500 €/m². Olen selliste kalkulatsioonide koostamises ise osalenud.

Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta. Ühtegi sellekohast auditit pole tehtud, ühtegi analüüsi pole tehtud. Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav.

Kokku on plaanis rajada 6000 korterit. Kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², siis on investeeringukulu 300 000 000 (sic!) eurot. Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?

2) Ametnike väide, justkui ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000.

Nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis. Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad (Valgas nt 100 €/m², Kohtla-Järvel sama, mujal mõnevõrra rohkem). Kuid tegelik probleem on see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja „Koli maale (või väikelinna)“ on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus. Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse, sest seal on elu perses ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval.

Tuleks soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite ette ehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!!!), on asjaga valest otsast tegelemine.

3) Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks. 6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa.

See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu perse keeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülal hoidmine, mitte vabaturu solkimine.

4) Vana elamufondi kokku ostmine ja üles vuntsimine võtab seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest hetkel peavad paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja.

Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!

5) Meie valitsus talitab nagu hullumeelne kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Enne ehitame linna, siis kutsume inimesed. Lollus ruudus!

6) Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad.

Ehk rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!!!

7) Ja last but not least. Kas teadsite, et selle projekti taga ei ole omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud? Nende tentsikuks on keskmisest suurem kinnisvarabüroo, kes on seda üürikorterite teemalist lobistamist teinud juba paar aastat. Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda.

Kulutatud ressursside järgi on sitahaisu aga kaugele tunda. Kuidas ma seda tean? Sest ma olin 10 aastat Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuses, sellest 8 liidu juhatuse esimees ja ka mulle on korduvalt tehtud ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla „privileegidega ettevõtjate nimekirjas“.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC