Täna lõpphääletusel olnud uues jahiseaduses on eraomaniku õigused paremini tagatud. Maaomanikud ja jahimehed hakkavad tegema senisest enam koostööd, et säiliks jahiloomade elujõulisus ning looduse tasakaal.
Uut jahiseadust on ette valmistatud juba aastast 2008. “Kõige kirglikumad arutelud puudutasid omandiõigust, sest praeguseni oli jahindus ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Uus seadus loob raamid jahimeeste ja maaomanike lepinguliste suhete tekkimisele. Seaduse läbivaks mõtteks on see, et maaomanik, kelle maal jahti peetakse ja jahimees, kes seda teeb, peavad omavahel kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal see toimub. Ilma kokkuleppeta teise omandil toimetamine ei peaks olema loomulik käitumisnorm,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Metsaomanikele kahjustuste kompenseerimiseks moodustavad jahimehed reservfondi, kuhu lisaks jahimeeste rahalisele panusele on 30% ulatuses võimalik taotleda toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Senised jahipiirkonnad säilivad ning kasutuslubasid pikendadakse kümneks aastaks. Maaomanikel tekib võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. “Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse kaasa rääkida selles, kes tema maal jahti peab. Teisalt on kaitstud väikemaaomanike huvid ning otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt,” rääkis Pentus-Rosimannus. Edaspidi ei pikene kasutusõiguse luba automaatselt, vaid selleks on vaja jahindusnõukogu heakskiit.
Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud. Nõukogudesse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja. Ülejäänud metsloomadele võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Maaomanike huvi puudumisel saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.
Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud. Väikeste metsloomade, nagu rebane, kährlik, mäger, kobras jne, küttimiseks võib kasutada ka vibu, mis eeldab nii jahimehe eksami kui ka laskekatse läbimist.
Uus seadus jõustub 1. juunil 2013.
