Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas.
Isik tõlgendas maavanema ja Maa-ameti poolset detailplaneeringu kooskõlastust riigi nõusolekuna tee välja ehitada (osa teealusest maast kuulus riigile) ning teedele, kergliiklusteedele ja tänavavalgustusele ehitusloa väljastamist valla nõusolekuna need teed hiljem üle võtta.
Riigikohus leidis, et kulude hüvitamiseks alust sellisel juhul ei ole, sest:
i) kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada väljaehitamise kulud saab tuleneda ainult kokkuleppest. Sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole välistatud ka pärast planeeringu algatamist.
ii) Kuigi kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada teede ja tehnovõrkude väljaehitamine vajaduse korral oma kulul, ei hõlma see tagamiskohustus kulude hüvitamise kohustust olukorras, kus ehitustööd on juba tehtud ja nende maksumuse hüvitamise kokkulepe puudub.
iii) EhS § 13 eesmärk ei ole kaitsta arendaja huve, vaid tagada kohalikele elanikele täisväärtuslik elukeskkond.
iv) Isik ei olnud pöördunud valla poole taotlusega, et vald täidaks seadusest tuleneva kohustuse, vaid esitas üksnes ehitusloa taotluse ning loa saamise järel alustas ehitustegevusega. Kokkuleppe olemasolu ei saa järeldada sellest, et vald andis välja ehitusload.
v) Puudub ka alus vallalt kulude hüvitamise nõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel, mis puudutavad teise isiku eest tema kohustuse täitmist, kuna isik tegutses teid ja välisvalgustust ehitades oma ärihuvides, endale kuuluvate kinnistute väärtuse tõstmise eesmärgil, mitte avalikes huvides.
Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
