Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa.
Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse. Alajaam paiknes hoones, mis kuulus kinnisasja omanikule ning ruum, milles alajaam asus, oli osa ehitisest, mis samuti kuulus kinnisasja omanikule (hoonestusõiguse alusel). Alajaama kasutaja aga leidis, et alajaam ei ole kinnisasja oluline osa ja kuulub talle. Kasutaja hinnangul ei saanud alajaam kuuluda kinnisasja omanikule ka seetõttu, et alajaama kaudu varustatakse elektriga kinnistul paiknevaid ehitisi kokku 28 mõõtepunktis.
Kohtuasja lahendamisel lähtus kohus eeldusest, et alajaama moodustavad elektriseadmed (see on elektriseadmete kompleks) ja et seda tuleb eristada ruumist, milles need paiknevad (traforuum).
Riigikohus leidis otsuses, et üldjuhul ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks osaks ega ka kinnisasja oluliseks osaks. Esiteks välistab selle üldreegel, st et alajaama saab ehitisest eraldada ilma ehitist oluliselt kahjustamata. Kohus lähtus otsuse tegemisel veel järgnevast.
- Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb. Seega on alajaamal iseseisev kasutusotstarve, mis ulatub väljapoole ehitist, kuhu see on paigutatud.
- Alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisanud sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka sama ehitist. Seega ei ole põhjust ka alajaama lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb.
- Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada.
Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid
Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |