Kinnistu omanik palus kohtul kohustada naaberkininistu omanikku taluma tema kinnisasjast tulnevaid mõjutusi. Nimelt asetses ühel kinnisasjal hüdroenergiajaam, mida naaberkinnistu omanik ei soovinud aktsepteerida. Peale selle palus kinnistu omanik kohustada naabrit andma vee erikasutusloa andmiseks nõusolek, mis oli vaja tema majandustegevuse teostamiseks. Mõlemat kinnistut läbis oja.
Riigikohus kordas otsuses varasema otsuse (RKTKo 2-14-21673) selgitusi, mille kohaselt on kinnistu omanikul kohustus taluda teisest kinnisasjast tulenevaid kitsendusi ja anda ka sellekohaseid nõusolekuid järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
- talle tulenevad kitsendused ei takista neil oluliselt oma kinnisasja kasutamist või kitsendusi tuleb mõistlikult taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu;
- kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
- kitsenduste vältimine või vähendamine on hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav või piirab hagejat ebamõistlikult oma kinnisasja kasutamast;
- kitsendusest tulenev kahju hüvitatakse kostjatele.
Lisaks muutis Riigikohus varasemat seisukohta hüvitise määramise osas, asudes seisukohale, et sellise talumiskohustust saab peale panna vaid hüvitise eest, v.a juhul, kui kitsendusi taluma kohustatud maaomanik avaldab kohtule, et ta talumiskohustuse vastu hüvitist ei soovi. Selline seisukoht on põhjendatav sellega, et kostjate omandiõiguse riive proportsionaalsust ei ole võimalik ilma hüvitise suurust teadmata hinnata. Samas on hüvitise kohese määramise korral välistatud see, et hiljem määratava hüvitise suurus on hageja jaoks nii koormav, et ta on sunnitud tegevuse, mille õigustamiseks ta oli esitanud hagi kohtusse, lõpetama, ehkki kohus oli tema hagi rahuldanud.
Riigikohus selgitas, et kohus peab olukorras, kus pooled ei esita enda seisukohta ja tõendeid eelnimetatud hüvitise suuruse kohta, küsima nendelt hiljemalt eelmenetluse lõpuks, kas ja millises suuruses on hageja nõus hüvitist maksma ja kas kostjad on hageja pakutud hüvitisega nõus.
Pille Pettai
