Kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 pidi Riigikohus lahendama järgmised küsimused:
- kas korteriühistu ja korteriomanikud saavad nõuda elamu projektijärgse küttesüsteemi taastamist;
- kas korteriomanikel on õigus teha oma korterisse ukseava ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
Riigikohus selgitas, et esimese asjana tuleb alati vaadata, kas vastava küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses või on selleks vaja kaasomanike kokkulepet. Riigikohus rõhutas, et korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vaja kõigi omanike kokkulepet.
Mõlemal juhul tuleb hinnata, kas küttesüsteemiga ja ava tekitamisega seotud muudatused on ikka asja olulised muudatused. Kaasomanike nõusolekut on vaja üksnes siis, kui tuvastatakse, et need muudatused on olulised.
Riigikohus leidis, et elamu küttetorustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse. Seega on teistel kaasomanikel õigus nõuda nende nõusolekuta küttetorustikus tehtud muudatuste eelse olukorra taastamist.
Kohus leidis ka seda, et ehitise osaks olevad kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega on ka korteriomandi reaalosa piiresse jäävasse seina avause tegemiseks vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kui on tegemist asja olulise muutmisega.
Riigikohus rõhutas ka seda, et ehitusluba annab loa ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomaniku seadusjärgset nõusolekut.
Lõpetuseks selgitas Riigikohus, et kui korteriomanik soovib oma korteris teha mingit olulist muudatust ja vajab selleks kõigi teiste omanike nõusolekut, siis võib omanik nõuda nõusolekut ka kohtu kaudu tingimusel, et plaanitud muudatus ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.
Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
