Vall menetluses oli üldplaneeringu kehtestamine. Kohus kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni. Volikogu selleks tähtpäevaks planeerimismenetlust aga ei lõpetanud ja viivitas sellega põhjendades, et vajalik on veel kaaluda üldplaneeringu kehtestamise alternatiivseid lahendusvariante.
Riigikohus võttis seisukoha, et lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata ning kui volikogu pidas otstarbekaks muud põhilahendust kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, siis tulnuks jätta viidatud planeering kehtestamata ning seda otsust põhjendada. Kaebajal oleks seejärel olnud võimalik taotleda volikogu kaalutluste sisulist kohtulikku kontrolli, mida ta enne menetluse lõpetamist teha ei oleks saanud. Lisaks rõhutas kohus veelkord, et kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele planeeringulahendust, kuid aga on tal õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning seda ka siis, kui puudutatud isikute vahel ei ole planeeringulahenduse osas konsensust.
Pille Pettai
