Kohtuasjas nr 3-2-1-87-14 pidi Riigikohus andma hinnangu sellele, kas maa omanikul on õigus nõuda tema kinnistul asuva tehnorajatise talumise eest (käesoleval juhul Elering AS-lt) sh nõuda aastatasu ning maamaksu ja hoolduskulude hüvitamist.
Nimetatud asjas oli isikule 2012. a eest tasu makstud, kuid see oli mitu korda väiksem summast, mida nõudis isik. Elering AS ei olnud nõus suuremat tasu maksma ning põhjenda seda sellega, et seadus ei reguleeri tehnorajatise talumise tasu suurust.
Kuigi Riigikohus ei lahendanud asja lõplikult, vaid saatis selle tagasi maakohtule, andis ta kohtutele edaspidiseks järgnevad juhised.
- Seaduses tasuregulatsiooni puudumine ei tähenda, et tehnorajatise omanikult ei saa tasu nõuda. Kohus saab määrata talumistasu õiglases määras.
- Tehnorajatise talumise tasu väljamõistmine toimub tsiviilkohtus hagita menetluses.
- Maamaksu ja hoolduskulude väljamõistmist tulevikku suunatult ei takista see, et neid ei ole veel kantud.
- Omanikul on õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu osas, mis ei võimalda tal endal kinnisasja kasutada ning millega seoses omanik peab kandma kulutusi. Riigikohtu hinnangul puudutab see ennekõike maamaksu, aga ka näiteks kinnisasja hooldamise kulusid.
- Lisaks kulude hüvitamisele tuleb kinnisasja omanikule maksta ka lisahüvitist kohtu äranägemisel kas ühekordselt või perioodiliselt.
- Asjaolude muutumise korral saab edaspidi nõuda ka tasu suuruse muutmist.
- Talumistasu määramisel tuleb arvestada talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub tehnorajatise olemusest, selle kaitsevööndi ulatusest ning kaitsevööndist tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest vara väärtust mõjutavatest teguritest). Samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt üürile anda, arendada seal ehitustegevust vms).
- Riigikohtu arvates võib talumistasu omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal oleva tehnorajatise eest olla väiksem kui tasu servituudi ja sundvalduse seadmisel, kuna omandaja pidi aru saama, et kinnisasjal olevad tehnorajatised võivad takistada tal maa edasisist kasutamist.
- Riigikohtu hinnangul võiks sobivaks lähtekohaks lisahüvitise määramisel olla kompensatsioon, mida riik oleks maksnud isikule maareformi käigus maa tagastamata jätmisel. Sõltuvalt talumiskohustuse intensiivsusest võib hüvitis olla ka sellest väiksem.
Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
