Riigikohus jättis rahuldamata Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks seadus, mis võttis kohalikelt omavalitsustelt õiguse kehtestada üüri piirmäärad tagastatud elamutes asuvatele eluruumidele.
Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole tagastatud elamute üürnikel kunagi olnud ega saa ka praegu olla õiguspärast ootust, et üüri piirmäärad jäävadki kehtima. Põhiseaduslik õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise, millega antud juhul tegemist ei ole. Riik on üüri piirmäärade puhul korduvalt rõhutatud nende ajutist iseloomu. Lisaks on üüri piirmäärade kehtestamine alati olnud vaid kohalike omavalitsuste õigus, mitte kohustus.
Riigikohus analüüsis ka Vabariigi Presidendi väidet, mille kohaselt ei jäta vaidlustatud seadus tagastatud elamute üürnikele piisavalt aega oma elu ümberkorraldamiseks muutunud oludes. Riigikohus leidis, et kuna üürileandja peab üüri tõstmisel lisaks seaduse jõustumistähtajale arvestama ka Võlaõigusseaduse sätetega, mis üüri tõstmist reguleerivad, on ümberkorraldusteks jäetud aeg piisav. Riigikohus rõhutas, et Võlaõigusseadus seab üüri tõstmisele piirid, mistõttu ei ole üüride kohene ja järsk tõstmine võimalik.
Riigikohus ei pidanud võimalikuks käsitleda Vabariigi Presidendi väidet selle kohta, et kehtiv sotsiaalhoolekande süsteem ei taga piisaval määral tagastatud elamute üürnike õigust eluasemele. Vabariigi President ei saa vaidlustada kehtivate seaduste, sh Sotsiaalhoolekande seaduse norme.
Riigikohtu otsuse kohaselt jõustub 1. septembril 2004 jõustuma pidanud seadus üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
