Valitsus kiitis heaks riigihalduse ministri Arto Aasa ettepaneku lihtsustada ja kiirendada riigimaa andmist tsiviilkäibesse ning ettevõtluse ja elamuehituse arenguks riigimaa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.
„Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.“
Edaspidi saab riik kohalikule omavalitsusele võõrandada ettevõtlusmaad 65% hariliku väärtuse eest (välja arvatud olulisteks investeeringuteks vajalik maa) ning selle eest tasumise tähtaeg riigile on kuni 5 aastat. Olulisteks investeeringuteks vajalikku ettevõtlusmaad saab omavalitsus taotleda tasuta, edasivõõrandamise puhul kehtib riigile hüvitise maksmise nõue 65% harilikust väärtusest. Taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Pikendatakse ka riigilt tasuta saadud vara võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel riigile hüvitise tasumise tähtaegu: senise kolme kuu asemel on võõrandamisel maksetähtaeg kuni viis aastat ning hoonestusõiguse seadmisel 10 aastat. Lisaks pikendatakse elamumaa võõrandamise maksetähtaega seniselt kahelt aastalt viiele aastale.
„Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,“ lisas Aas.
Samuti tehakse ettepanek muuta planeerimisseadust, et avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ehitamiseks sõlmitava halduslepinguga võetud õigused ja kohustused kinnistu võõrandamisel lähevad üle asja omandajale. See lihtsustab omavalitsustele riigi reservmaadele detailplaneeringute koostamisel kavandatavate avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist.
Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.
Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk „vaba“ elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).
