Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Üürnikult küsitava viivise lubatud suurus ei ole otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu selle vähendamist.
Kohtusse saab pöörduda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.
See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad.
Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.
Viivisemäär 0,1% päevas teeb aastaseks viivise suuruseks 365*0,1%=36,5%. Samas on 300 eurose maksega viivitamise viivis sellisel puhul 300*0,1%=0,30 eurot päevas.
Kas see on summa, mis motiveerib üürimakseid õigeks ajaks tegema?
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.
