Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude lepinguliste tingimuste rikkumiste eest.
Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.
Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud. Kui üürileandja nõuab üürnikult leppetrahvi, siis ei pea üürnik seda tasuma.
Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski väiksema juriidilise teadmisega üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.
Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole üürileandjal mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.
