RMK on alates 2018. aasta keskpaigast ostnud eraomanikelt kokku 88 kinnistut, kus looduskaitseliste piirangute tõttu metsa ei majandata. Kinnistute ostmiseks on kulunud üle kuue miljoni euro.RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid juba alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajalike katteallikate leidmiseks müüb RMK, muust riigimaast eraldatud üksikuid maatükke ning hoonestatud kinnistute vahel asuvaid või ligipääsuta maatükke.
„RMK poolt omandatavatel aladel kehtib kaitsekord, mis piirab tugevalt metsa majandamise võimalusi eraomanike käes oleval metsamaal. RMK omandab kaitsealused kinnistud selleks, et ühelt poolt vabastada erametsaomanikud rangetest maakasutust piiravatest kitsendustest ja teisalt selleks, et tagada sealsete loodusväärtuste säilimine. 2020. aastal omandasime looduskaitsealuseid maid 2,9 miljoni euro eest,“ lausus Andres Sepp, RMK peametsaülem.
Tänavu 1. veebruaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 107 avaldust. Järjekord on avalikult kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.
Selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus Keskkonnaametile, kes hindab, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadab ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks Keskkonnaministeeriumile. Positiivse otsuse korral tellib Keskkonnaamet kinnisasja väärtuse hindamise ja peab maaomanikuga läbirääkimisi. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kelle eelarvest ostetakse kinnistu riigi omandisse. Täpsemad juhised kinnisasja omandamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
