Metsakasvatajate jaoks on hetkel käsil kõige olulisem etapp metsa eluringis, sest varasemad metsakasvatuslikud otsused saavad hinnangu: milline on soovitud puuliikide arvukus ja kõrgus ning kas metsauuenduse eesmärk on saavutatud.
„RMK eesmärgiks on 2021. aastal arvestada uuenenuks vähemalt 9518 hektarit. Sealjuures on istutatud taimede arv vaid suure töö algus, seejärel tuleb viis aastat vaeva näha metsa väljakasvatamiseks,“ lausus RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.
Metsakasvatajate igapäevaseks ülesandeks on tagada, et hiljemalt viie aastaga oleks raiesmik uuenenud. Mets loetakse uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ühe hektari kohta üle 1000 kuuse või 1500 männi (kõrgusega vähemalt pool meetrit) või üle 1500 lehtpuu (kõrgusega vähemalt üks meeter). Sel aastal istutati esimest korda riigimetsa ajaloos enam kui 24 miljonit taime. Looduslikule uuenemisele jääb ligi 20% raiesmikest, kus ala uueneb sobilike puuliikidega looduslikult. Riigimetsas uueneb raiesmik keskmiselt 4,6 aastaga.
Väät märgib, et kui kevadel on metsakasvataja põhiülesandeks korraldada istutustöid, siis sügisel on tähtsaim hooldada kasvama pandud noort metsa. „Niidame istutatud taimede ümbert maha nende kasvu segavad roht- ja heintaimed, lehtpuud ja -põõsad. Pritsime ulukite tõrjeks taimi lambarasvaga ja teeme vajalikke ettevalmistusi tuleva aasta istutustöödeks,“ tutvustas Väät sügisesi töid.
Tänavune kevad oli niiske ja jahe, mis soodustas istutustöid, samas oli see ka sobilik rohttaimede ja lehtpuude kasvuks, mistõttu on selle aasta hooldamistööd pisut keerulisemad. Juulikuu kuumalaine on põhjustanud osalist taimede hukkumist ja seetõttu on plaanis metsauuendust täiendada.
„Noort metsa on vaja hooldada selleks, et parandada puude kasvutingimusi. Mänd on noorena eriti nõudlik valguse ja kasvuruumi osas, mistõttu noori männikuid tuleb alguses puhastada isegi kaks korda aastas. Kuusk on küll varjutaluvam, kuid vajab samuti kasvamiseks kaasaaitamist,“ selgitas Väät tööde vajalikkust.
Lisaks tuleb sügisel pritsida männi- ja kuusetaimi lambarasva sisaldava loodusliku lahusega, mis peletab metsloomi taimi söömast. Taimekaitsevahendi mõju kestab ka varakevadel, kui ulukikahjustuse oht on kõige suurem. Pritsimistöid on kavas tänavu teha ligi 3500 hektaril.
Tuleva aasta istutustöödeks valmistatakse juba praegu maapinda ette ketasadraga ning liigniisketes kasvukohtades tehakse kopaga väiksed mättad taimede istutamiseks.
RMK teeb suurema osa riigimetsa metsakasvatustöödest koostöös lepingupartneritega. Hooajalist või aasta läbi kestvat tööd saab kokku ligi 2000 inimest üle Eesti.
RMK investeerib tänavu uue metsapõlve rajamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks kokku 20 miljonit eurot.
