Saaremaa on Eesti inimeste ja ka paljude välismaalaste jaoks armastatud suvituspaik. Teeme ülevaate saare suvilate ja suvekodude turul toimuvast.
Mida osta tahetakse?
Levinuim kirjeldus kõlab nii: rikkumata ehk kaasaegse remondita rehetare, mida oma maitse järgi renoveerida. Seinapalgid ja katus peaksid olema korras. Kiviaed ja põlispuud on kohustuslikud.
Privaatne peaks olema, aga kui pererahvast kohal ei ole, võiks naabrivalve toimida. Tore oleks, kui saaks naabrimemme käest mune ostmas käia, aga kukk võiks küll hommikuti vait olla. Ja hind ei tohiks üle 20 000 euro olla, kuid meri peaks aknast paistma.
Eelistatakse väiksemaid krunte, et muruniitmine ei kujuneks suvekodus põhitegevuseks.
Mida pakkuda on?
Rehetaresid on, aga 20 000 euro eest leiab maja, mille alumised palgiread vajavad vahetamist ning lookas katust katab sammaldunud eterniit.
Odavamalt kui 30 000 eurot jõuab korras palkide ja katusega talumaju avalikku müüki üksikuid. Maaklerite portfellides leidub küll korras maju, kuid pahatihti jäävad need pikemalt seisma, sest omanike hinnaootus on 50 000 euro kandis.
Aeg-ajalt tuleb müüki nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide suvilaid Kuressaare lähiümbruses. Need on reeglina amortiseerunud, hind kuni 30 000 eurot. Ostetakse neid pigem linnalähedase asukoha pärast, eesmärgiga elamuks ümber ehitada.
Veel üks kinnisvara tüüp on korralikult renoveeritud talukompleksid. Nende hinnaklass on 100 000 eurot ja rohkem. Ostjaid neile palju ei ole, sest majade renoveerimisel on rohkem panustatud heale väljanägemisele kui näiteks energiasäästlikkusele.
Omaette klass on hästi hooldatud õuede ja taastatud kiviaedadega Muhu talud. Triibuliste uste taha peitub maitsekas, et mitte öelda luksuslik sisekujundus, kallima hinnaklassi materjalid ning tehnilised lahendused, mis viitavad omanike kõrgele elustandardile. Hinnatase on ka samast klassist – 200 000 eurost ülespoole.
Kes müüvad?
Linna kolinud keskealised pärijad müüvad kadunud vanemate maamaja. Inimesed, kes müüvad enda lapsepõlvekodu, on paraku valmis uskuma kõike muud kui maakleri pakutavat turuanalüüsi. Ja nii tõstavadki isiklikud mälestused, vanaisa valatud higi ning naabri Vellolt kuuldud lugu soomlasest, kes 10 aastat tagasi samasuguse maja eest olla miljon krooni maksnud, hinna pilvedesse. Maaklerit hakatakse kuulama ja hinda reaalsusesse tagasi liigutama umbes aasta pärast. Järgmine põlvkond, kes vanavanemate maju müüb, on veidi ratsionaalsem.
Soomlaste „Saarenmaan valssi“ põlvkond müüb. Need on eakad soomlased, kes 1990ndate alguses Eestis kinnisvara soodsalt kokku ostsid, kuid nüüd hakkavad suvekodu pidamisest väsima ja eelistavad puhata lõunamaades. Hinnaootused on väga kõrged, keeldutakse unustamast nn buumiaegseid numbreid.
Kes ostavad?
Ostjad on muutunud teadlikumaks ja kaaluvad valikuid väga põhjalikult. Tavaline suvekodu ostja on 30–40ndates eluaastates, lastega, tõenäoliselt Harjumaa ettevõtja pere. Inimesed, kel on vabadus oma aega planeerida ja rahaliselt võimalik sõita nädalavahetusi Saaremaale veetma. Nemad ostaks pigem korras maja. Eelistatud on Muhu ja Ida-Saaremaa, sest sõiduaeg Kuivastust suvilasse on väga oluline valikukriteerium.
Kuressaarest 20 km raadiuses asuvatele majadele konkureerivad koos väljastpoolt Saaremaad tulevate ostjatega kohalikud noored pered. Nemad ostavad remonti vajavaid maamaju endale koduks. Hinnad on tõmbekeskuse lähedusele vastavalt ka kõrgemad. Üks äratuntav grupp ostjaid on interneti abil kaugtöö tegijad. Nemad suudavad kohe investeerida ka hoone energiasäästlikkusse, et sõltumata aastaajast suvekodus periooditi tööd teha.
“Ole sa mulk, setu või isegi hiidlane, Saaremaale oled ikka oodatud ja küll me sulle ka sobiva suvekodu leiame.”
Jüri Aljas
Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler
