Sarapuu: kogukondlik linnapõllumajandus pakub isetegemist ja uutmoodi linnaruumi

TallinnTallinna linnavalitsuse tänasel istungil esitati informatsioon innovaatiliste lahenduste teekaardi objekti „kogukondlik linnapõllumajandus” elluviimiseks vajalike tegevusplaanide kohta.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on linna sooviks pakkuda võimalikult palju kogukondlikke ühistegevusi, mis kaasaks lähiaastatel erinevaid kogukondi. „Kogukondlik linnapõllumajandus hõlmab linnaelanike ja külastajate heaolu parandamist, linnaökoloogia kui vajaliku teadusharu laiendamist ning keskkonnasäästliku mõtteviisi arendamist. Meie üldine eesmärk on parandada linlaste heaolu ja luua isetegemise võimalusi pakkuvat, rohelist, uutmoodi linnaruumi,“ nentis Sarapuu. „Selle tulemusena kasvab kogukondade sidusus, inimeste vaba aeg muutub sisukamaks, lisandub uus vaatenurk rohelise pealinna ideestikku, linnamiljöö muutub mitmekesisemaks ja meeleolukamaks.“

Selleks on planeeritud kolm peamist tegevussuunda, milleks on linnaloomade pidamine, taimede kasvatamine ehk ühisaedade projekt ning kogukonna linnaaed.

Abilinnapea sõnul on näiteks linnaloomade kaasamisega võimalik saavutada Paljassaare hoiuala märgala ja rannaniidu taastamine ning nende hooldamine ja keskkonnahariduslikud tegevused. „Linna eesmärgiks linnaloomade pidamisel on Paljassaare märgalakompleksi taastamine ning rannikujärvede puhastamine pilliroost ning ligemale 30 hektari suuruse rannaniidukompleksi kujundamine kaitsealustele liikidele sobivaks,“ selgitas Sarapuu. „Ühtlasi saab seeläbi uuendada kaitserežiimi ja –korraldust. Nii luuakse Paljassaare hoiualal head võimalused loodushariduseks ja hoiuala külastamisel tekib kvaliteetne külastuselamus.“

Paljassaare hoiuala külastamine on oluliselt suurenenud, hoiuala peamiseks väärtuseks olev märgala kasvab kinni ja on muutumas mitmetele hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaks. Mitmed ala maismaaosa kaitseväärtuslikud elupaigad vajavad aktiivset sekkumist hoolduse näol (võsa eemaldamine, niitmine/karjatamine). Praegu kehtiv kaitsekord ei ole ekspertide sõnul piisav tagamaks kõigi alal eesmärgiks seatud liikide kaitset ja kaitsekord ei arvesta kõigi alal esinduslikke elupaiku omavate liikide kaitsevajadustega.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine