Ideaalse korteri leidmisel ja ostmisel tuleb lisaks emotsionaalsetele väärtustele arvestada mitmete ratsionaalsete aspektidega.
Panime kirja mõned kriteeriumid, millega inimesed ei oska ehk kohe arvestada, kui mis võivad pikemas perspektiivis probleeme tekitada.
1. Lähipiirkonna detailplaneering
Kui pärast ideaalse korteri ostmist selgub, et mõne aasta pärast on plaanis teie ilusa kortermaja ja selle ümber laiuva roheala kõrvale näiteks kaubanduskeskus või kaheksakorruseline korterelamu rajada, võib teie unelmate elupaik muutuda teile vastumeelseks. Lisaks sellele, et kena vaade ja rõdul päevitamine muutuvad vaid unistuseks, toob ehitusprotsess kaasa müra ja vibratsiooni, liikluskorralduse muudatusi ning ohtralt tolmu.
2. Ühistu plaanid
Enne korteri ostmist tasub alati nõu pidada ühistuga ning uurida, kas ja millal on plaanis katust vahetada, koridore remontida ning kas kõik majaga seotud paberid on ikka korras. Ühistu juhatuse liikmetelt saab ka adekvaatset infot teiste elanike ning maja võlgade, majandusliku olukorra, kindlustuse ja kodukorra kohta.
3. Naabrid
Kui paljud majas elavatest inimestest on üürnikud ja palju on korteriomanikke? Kas omanikud on elanud selles majas juba pikka aega ja kas on peresid, kes on oma korteri ostmiseks laenu võtnud? Need pealtnäha ebaolulised küsimused saavad tähtsaks, kui hoones on vaja teha heakorra-, remondi- või omal finantseeringul avariitöid. Kui paljud teie naabritest on valmis ühise heaolu nimel investeerima?
4. Suure maja mured
Mida suurem maja, mida rohkem kortereid; mida rohkem inimesi, seda keerulisem on teha ühiseid ja üksmeelseid otsuseid. Ühe jaoks on oluline laste mänguväljak, teise jaoks asfalteeritud parkimisplats, ülemine korrus tahaks investeerida uude katusesse, esimese korruse elanikud peavad tähtsaks keldris asuva saunaruumi väljaehitamist ning keskel elavad pered tahaksid hoopis maja fassaadi kauniks teha.
Paljud mured, millega te vanas majas kokku puutute, puuduvad uues korteris ja vastupidi.
5. Väikese maja mured
Omad puudused on ka väiksel, nelja-viie korteriga majal, ehkki naabrid on rahulikud ja ümbrus kena roheline. Mida vähem elanikke majas on, seda väiksem on nende ühine maksevõime, nii et kui peate plaani maja peale laenu võtta, võib see osutuda veidi keerulisemaks kui suure maja puhul. Samuti tuleb korterelamu kindlustus vähemate inimeste vahel jagades korteri peale kõrgem kui suures majas.
6. Kütte- ja elektriarved
Arved on üks peamistest asjadest, mida inimesed korterit või maja vaatama minnes küsivad. Hea oleks üle vaadata viimase aasta-kahe kommunaalarved. Nende põhjal saab kas ise või koos eksperdiga ettekujutuse igakuistest väljaminekutest ning kui summad tunduvad liiga suured, on võimalik juba eos jälile saada ehituslikele vigadele näiteks soojustuses. Seoses sellega on kommunaalarved üheks oluliseks näitajaks, millele peab pöörama juba tähelepanu objektide külastamisel.
7. Transport
Kuigi alguses võib tunduda, et kodu kaugus töökohast, lasteaiast, koolist ja sõpradest on tühine asi, võib see muutuda suhteliselt häirivaks. Ka kõige kaunim kodu muutub lõpuks tülikaks, kui sealt ei saa kiiresti tööle või koju tulles ei saa mugavalt liigelda. Vaadake hoolega, millised transpordivõimalused ümbruses on ja kui hästi kodule ligi pääseb. Kui teil on auto näiteks remondis ja esimene ühistranspordipeatus asub kahe kilomeetri kaugusel ja jalgrattaga on ka ohtlik sõita, sest kergliiklusteed pole, siis võib see probleemiks osutuda.
Ideaalse korteri ostmine võib aega võtta, seetõttu pange oma valikukriteeriumid kohe alguses kirja ja püüdke neid järgida. Ärge unustage oma unistusi ja esialgseid soove, mis võivad küll vahepeal muutuda, kuid aitavad teil siiski püsida õigel rajal.
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
