Eestis kasvab kodulaenude portfell alates 2013. aasta aprillist – uusi laene antakse rohkem kui olemasolevaid tagasi makstakse. Leedus hakkas kodulaenude jääk kasvama eelmise aasta juunis, Lätis aga väheneb jätkuvalt umbes viis protsenti aastas. SEB koostatud uuest Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et arvestades laenuportfellide väga jõulist kasvu enne majanduskriisi, on laenumahu hilisem kahanemine jäänud siiski üsna mõõdukaks. Kodulaenude intressimäär on viimasel aastal enim langenud Lätis, kus ilmselt on veel ka ruumi languse jätkumisele.
Eestis vähenes kodulaenuportfell vahemikus detsembrist 2008 kuni märtsini 2013 11,1 protsenti. Arvestades portfelli neljakordset kasvu aastatel 2005-2008, on vähenemine olnud suhteliselt tagasihoidlik. Leedus kahanes eluasemelaenude jääk kokku 15,6 protsendi võrra, eelnevalt aga kasvas kuuekordseks. Lätis on kogu kodulaenude maht alates 2008. aasta novembrist vähenenud 34 protsenti, samas kui aastatel 2005-2008 kasvas portfell peaaegu viis korda. Seega kasvas kodulaenuportfell enim Leedus, tagasilöök on aga suurim olnud Lätis, kus laenumaht ka hetkel jätkuvalt väheneb.
Laenukasvu veavad eluasemelaenud. Eestis anti 2013. aasta esimesel poolel umbes 20 protsenti ning teisel poolel umbes 22 protsenti eluasemelaene rohkem kui samal perioodil 2012. aastal. Leedus on Leedu Pangaliidu andmetel 2013. aasta kodulaenude käive olnud lausa 40 protsenti suurem kui 2012. aastal. Läti eluasemelaenude uusmüük ületas 2013. aastal 2012. aasta taseme 26 protsendi võrra. Uute kodulaenude maht sisaldab ka teistest pankadest refinantseeritud laene, mistõttu uute laenude lisandumine ei tähenda siiski tingimata laenuportfelli kasvu.
“Kuna uue kodu soetamise või kodu renoveerimise otsuseid lükati majanduskriisi ajal ja järel edasi, võib arvata, et perede huvi elamistingimuste parandamise vastu kasvab. Samas ei kiirustata pikaajaliste laenuotsuste tegemisega – laenuga finantseeritakse kodu oste märksa vähemal määral kui enne kriisi. Sama võib märgata tarbimisfinantseerimises. Pered eelistavad täna tarbimiskulutusteks pigem säästa, kestvuskaupade puhul eelistatakse tarbimislaenudele järelmaksulahendusi. Pered on oma sissetulekuväljavaadetes üsna konservatiivsed, sest ollakse kogenud, et tuleviku sissetulek ei ole kunagi garanteeritud ning pole arukas seda laenu võtmise abil ette ära kasutada. Seepärast on 2014. aastal kõigis kolmes Balti riigis oodata tarbimislaenuportfelli jätkuvat kahanemist,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Euribori languse tõttu 2009. aastast alates on kodulaenude intressimäärad oluliselt langenud. Suurim langus toimus 2012. aastal. Euro kasutuselevõtmine Lätis 2014. aasta alguses annab alust oodata seal kodulaenude intressimäärade alanemise jätkumist. Seoses probleemlaenude suhteliselt kõrge osakaalu ja suuremate laenuriskidega võib siiski arvata, et Läti intressimäärad jäävad teiste Balti riikidega võrreldes kõrgemaks.
“Erinevad uuringud näitavad, et pered, kellel on ujuva intressiga kodulaenud, on harjunud intresside tänase, madala tasemega, mistõttu võimalik intressitõus ja seeläbi laenukulude kasv võib põhjustada ebameeldiva üllatuse. Teisest küljest on pered täna laenu võttes konservatiivsemad ja kaaluvad oma laenuvõimet põhjalikult, mis annab alust uskuda, et ka intressimäärade tõusu puhul suudetakse laenukohustusi edukalt täita,” lisas Triin Messimas.
