Globaalne majanduskliima paranemine või „surnud kassi põrge“?
Uus aasta on maailmamajanduses alanud pigem optimistlikult. Aktsiaturgudel näib evivat arvamus, et keskpangad on valmis majanduse väiksemagi nõrkuse uputama täiendavasse rahapakkumisse.
Ettevaatavad kindlustundeindikaatorid pole küll head, ent vähemalt on peatunud varasem kiire langus. Iraani-sündmuste taustal on raske rääkida poliitilise kliima paranemisest, kuid eelmisel aastal palju ebakindlust põhjustanud USA ja Hiina vaheline kaubandussõda näib tüürivat mingisuguse kokkuleppe suunas. Nii tundub, et vähemalt lühiajalises plaanis on maailmamajanduse kohal näha jälle rohkem helesinist taevast.
Pikemas vaates on maailmamajanduse tuleviku osas palju ebakindlust ja eri seisukohti. Keskpankade jõuline sekkumine majanduse kulgu on viinud globaalse võla rekordtasemele. Ühe leeri arvates ei ole muretsemiseks põhjust, sest ülimadalate intresside tõttu väheneb võlakoormus suhtena SKPsse ka aeglase majanduskasvu keskkonnas. Teiste hinnangul ei suuda me majandusosaliste käitumist ette näha ja ühel hetkel võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga.
Euroala majanduskasvu aeglustab Saksamaa tööstussektor
Euroopat ilmestab endiselt teenindus- ja tööstussektori väga erinev käekäik. Kuigi kindlustundeindikaatorite vabalangus on peatunud, on eriti just Saksamaa tööstussektor hädas väga madala nõudlusega. Teisalt on pea kõigi Euroala riikide tööturud väga heas seisus, mis toetab teenindussektori ja sisetarbimise kasvu. Kui Euroala keskmine majanduskasv jääb 2020 ja 2021. aastal 1,2% juurde, siis Saksamaal piirdub see vähemalt tänavu veelgi tagasihoidlikuma numbriga. Et Eesti ja kogu siinne regioon on eelkõige seotud just Saksamaa, mitte teiste Euroala suurriikidega, varjutab see kindlasti kasvu ka siinmail.
Rootsi ehitusturu langus on möödas, Soome kasv stabiilne
Eesti kõige tähtsamate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv ei saa 2020 ja 2021. aastal samuti kiiremat hoogu üles. Rootsi SKP suureneb SEB prognoosi põhjal tänavu vaid 1,1%. Eesti ettevõtetel on sealset turgu põhjust siiski veidi optimistlikumalt vaadata, kuna ehitusturu langus on asendumas ettevaatliku tõusuga ja näha on ka eratarbimise kiirenemist. Soomes on sarnaselt Eestiga olnud kindlustundeindikaatorid oluliselt negatiivsemad, kui tegelik majandusstatistika. Nii tänavu kui järgmisel aastal peaks sealne majandus kasvama stabiilse 1,5% võrra, mis toetub nii mõõdukal sisetarbimisel, kui ekspordikasvule.
Pärast kuldset aastakümmet, aeglustub Eesti majanduskasv tuntavalt
Eesti on siiani suutnud eirata kõiki märke oodatavast majanduskasvu aeglustumisest. 2019. aasta ligi 4% majanduskasv oli taas üks Euroopa kõige kiirematest, pannes ilusa punkti kuldsele aastakümnele, mil Eesti nominaalne SKP praktiliselt kahekordistus. Sellele vaatamata on raske näha samasuguse edu kordumist 2020. aastal. Tööstusettevõtete kindlustundenäitaja on jõudnud viimase 10 aasta madalaimale tasemele, ennustades senise ekspordikasvu peatumist. Ka sisemajanduses on paljud senised kasvutegurid minetanud oma jõu. Tööhõive on saavutanud maksimumi ja registreeritud töötuse on hoopis tõusuteel, mis pidurdab eratarbimise kasvukiirust. Investeeringuid tööstuse ebakindlus ja ilmselt peagi ees ootav ehitusturu jahenemine. Positiivse poole pealt näitas juba ka eelmine aasta, et Eesti väike IT sektor suutis anda väga suure panuse majanduskasvu. Lisaks infotehnoloogiale toetavad majandust uuenduslikud ettevõtted ka mitmest teisest sektorist. Vastandlike mõjude tuules kasvab Eesti majandus tänavu 2,0%, kuid 2021. aastal kiireneb majanduskasv 2,6%ni.
