Eelmise aasta keskel aeglustunud eksport sai aasta viimastel kuudel taas hoo sisse. Kuigi Rootsi ehitusturu pidurdumine võib tänavu mõne sektori jaoks probleeme põhjustada, jääb üldine turukonjunktuur 2018. aastal eksportööridele soodsaks.
Ekspordi kasvu on pidurdanud elektroonikatööstus
Lõppeval nädalal avaldatud väliskaubandusstatistika 2017. aasta novembri kohta näitab, et aasta lõpp oli eksportööride jaoks edukas – oktoobri ja novembri keskmisena suurenes Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse 9% võrra. Mäletatavasti algas 2017. aasta eriti edukalt, kui esimeses kvartalis suurenes eksport 12%, kuid II ja III kvartalis piirdus kasv jooksevhindades 5%ga. SKP statistika põhjal oli püsihindades mõõdetuna ekspordi panus majanduskasvu suvekuudel koguni negatiivne. Seetõttu on ekspordi kiirenemine tervitatav areng. Märkimisväärne on ka kasvu laiapõhjalisus: võrreldes varasemate kuudega oli oktoobris-novembris oluliselt vähem neid kaubagruppe, mille eksport möödunud aastaga sama ajaga võrreldes vähenes.
Terve eelmise aasta jooksul mõjutas ekspordi kogunumbreid suurima kaubagrupi, elektrimasinate ja –seadmete, väljaveo vähenemine. Kuigi tegemist on endiselt Eesti kõige olulisema ekspordiartikliga, vähenes nende müük mullu 11 kuu jooksul enam kui 300 mln euro võrra. Õnneks ei räägi see mitte niivõrd Eesti majanduse konkurentsi-võimest, kui ühe konkreetse ettevõtte tegevusplaanist ja ärikonjunktuurist. Väikese majanduse puhul kõigutavad ühe suurettevõte tulemused aga terve riigi statistikat – elektroonika¬tööstuse languse mõju arvesse võtmata, oleks Eesti eksport jooksev¬hindades kasvanud mullu 7,5% asemel 15% ehk kaks korda kiiremini. Aasta viimastel kuudel on elektroonika¬tööstuse ekspordimahu vähenemine siiski mõnevõrra hoogu maha võtnud ja piirdunud varasema viiendiku asemel veidi enam kui 10%ga.
Vähemalt eurodes mõõdetuna on suurima positiivse panuse möödunudaastasesse ekspordikasvu andnud mineraalsete toodete kaubagrupp, mis põhiliselt tähendab põlevkiviõli jt sarnaseid tooteid. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, müüdi 2017. aasta 11 kuu jooksul neid välismaale pea 300 mln võrra enam. Koguseliselt jäi kasv küll tagasihoidlikumaks, kuna tegevusala ekspordihinnaindeks suurenes mullu keskmiselt 30% võrra. Kui mõne kaubagrupi puhul võib ekspordihinna kasv peegeldada tootmissisendite hinnatõusu (näiteks metallitööstuses), mis siinsetele ettevõtetele vaid suuremat käibe- mitte kasuminumbrit tähendab, siis Eesti maapinnast hangitava põlevkiviõli puhul võib suurt hinnatõusu üsna üheselt kasulikuks pidada.
Puidutööstuses endiselt kiire kasv, kuid ebaselge tulevik
Teine väga oluline kaubagrupp, mis tänavusi ekspordinäitajaid paisutanud, on erinevad puittooted. Nende müük välisriikidesse suurenes mullu 176 mln euro jagu ehk 16%. Sarnaselt põlevkiviõlile, ei olnud ka puidutööstuse puhul hinnakasvu mõju ebaoluline, kuna puidutööstuse ekspordihinnaindeks suurenes samal ajal 4,5%. Kui kõigi teiste majandusnäitajate nagu käive, tööhõive, loodav lisandväärtus jms poolest on puidu¬tööstus ammu elektroonikatööstusest olulisemaks muutunud, siis eksportkäibe puhul jääb puit elektroonikast siiski veel maha. Kui elektriseadmeid eksporditi 2017. aasta 11 kuu jooksul 1,6 mld euro eest, siis puittooteid 1,2 mld euro jagu. Võrreldes varasemate aastatega, on puidutööstus elektroonikatööstusele siiski aina lähemale jõudmas ja koos mööbli ning valmismajade ekspordiga ületatakse elektroonikatööstust kaugelt.
Puidutööstuse järjepidevat kasvu on soosinud eelkõige Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Mullu suudeti sõltuvust Põhjamaadest küll pisut vähendada: kui varasematel aastatel suundus Rootsi, Taani, Soome ja Norrasse pea pool puidutööstuse toodangust, siis 2017. aastal 44%. Koguekspordis suurenes puidu osatähtsus aga 15%ni. Sõltuvuses Põhjamaade turgudest peitub hetkel ka suurim oht sektori tulevikule. Eeldatavalt ootab Rootsi ehitusturgu tänavu ees mahtude vähenemine, mis lisaks nõudluse langusele Rootsis, suurendab konkurentsi ka lähiturgudel. Kuigi Eesti puittooteid eksporditakse ka Hiinasse, on suuremõõtmeliste kaupade transport paratamatult kallis, mis tähendab, et riskide hajutamine on sellel alal tegutsevate ettevõtete jaoks keeruline ja majanduslikult tihti ebamõistlik. Ehkki kahe kuu andmete põhjal järelduste tegemine on ennatlik, siis vähemalt oktoobris ja novembris pidas hüpotees ka paika. Kuigi tervikuna tegi puittoodete väljavedu tugeva tõusu, siis Rootsi suunal oli eksport languses.
Eelnev puudutab ka teist Eesti koguekspordis suurt tähtsust omavat kaubagruppi, mööblit ja valmismaju. Ligi 55 mln eurose käibekasvuga oli see tegevusala samuti üks kõige suurematest panustajatest möödunudaastasesse ekspordikasvu. Seejuures on Põhjamaade kontsentratsioon selle kaubagrupi puhul veelgi kõrgem – 64%. Rootsi viiakse kõigist mööblitoodetest ja valmismajadest 23%. Sarnaselt puittoodetele, vähenes ka selle kaubagrupi eksport Rootsi suunal nii oktoobris kui novembris.
Soomest on saanud taas Eesti peamine ekspordipartner
Üheks oluliseks muutuseks ekspordistatistikas möödunud aastal oli asjaolu, et taaskord on Eesti ekspordi peamiseks sihtkohaks saanud põhjanaaber Soome. Viimati viidi Soome rohkem kaupa kui Rootsi aastal 2010., kuid sellele järgnenud kiire elektroonikatööstuse kasv muutis Eesti peamiseks ekspordipartneriks viimase. Sisulises plaanis on Soome tähtsus olnud Rootsist suurem siiski alati: just selle turuga on seotud valdav enamus meie eksportivatest ettevõtetest ja neis töötavatest inimestest. 2017. aasta 11 kuu jooksul suurenes eksport Soome 9% ehk pea 128 mln euro võrra. Seejuures andis ligi poole ekspordi kasvust erinevate masinate ja seadmete suurenenud väljavedu.
Enim suurenes eksport mullu aga hoopis suurele Saksamaa turule. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, eksporditi 11 kuu jooksul kaupasid Saksamaale koguni 25% enam, mis annab käibe kasvuks 133 mln eurot. Sarnaselt Soomele on ka Saksamaa kiire tõusu taga masinate ja seadmete kaubagrupp, kuid Saksamaa puhul on selle arvelt tulnud koguni kolmveerand kasvust, mis viitab asjaolule, et selle taga võib olla pigem mõni üksik ettevõte. Saksa turg on Eesti ettevõtjate jaoks väga huvipakkuv, kuid kohati kiputakse selle potentsiaali ka üle hindama. Tegemist on äärmiselt suure turuga, mille nõudluse rahuldamine on Eesti väikeste ettevõtete jaoks gigantne ülesanne. Saksa mõistes väike tellimus võib Eesti ettevõtte jaoks tähendada vajadust päevapealt tootmismahtu kümnekordistada. Lisaks turu suurusele on tihe ka konkurents. Hiiglaslik turg ja järjepidev majanduskasv on Saksamaa poole pannud vaatama praktiliselt kõik eksportivad ettevõtted. Erinevalt Skandinaaviast, paiknevad mitmed meie konkurendid Saksamaale geograafiliselt lähemal, mis annab konkurentsieelise transpordikulude osas. Seetõttu annab Saksa turg ettevõtetele võimaluse eksporti küll hajutada, kuid neist enamiku jaoks jääb ka edaspidi olulisemaks nõudlus Põhjamaades.
