Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.
Kuigi indeks Leedu ja Eesti pealinnades kasvas praktiliselt võrdselt, saab Vilniuse elanik endiselt endale lubada kõige väiksemat, 36,9 ruutmeetri suurust korterit, mis on siiski 2,2 ruutmeetrit rohkem kui 2011. aasta 3. kvartalis. Lõunanaabritega võrreldes on keskmise sissetulekuga tallinlasel võimalik soetada kõige avaram elamispind – SEB eluaseme ostujõu indeks Tallinnas kasvas aastaga 2,1 ruutmeetri võrra 50,9 ruutmeetrini.
SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Balti pealinnades paranes eelkõige uute eluasemelaenude keskmise intressimäära alanemise tõttu. Viimase 12 kuu jooksul vähenes keskmine efektiivne eurodes antud eluasemelaenude intressimäär rohkem kui 0,8 protsendipunkti, suurendades elamispindade kättesaadavust umbes 9% võrra. Selle aasta kolmandas kvartalis oli kõige madalam eluasemelaenude keskmine intressimäär Eestis (2,94 protsenti). Järgnesid Leedu (3 protsenti) ja Läti (3,36 protsenti).”
„On huvitav, et ka uute korterite kättesaadavuselt edestab Tallinn teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias vaid 24,3 ruutmeetrit elamispinda, Vilniuses 24,6 ruutmeetrit ja Tallinnas 31,7 ruutmeetrit,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
