Ehitusvaldkond pöörab ennast järjest rohkem energiatõhususe poole, et täita Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke. Eluaseme jätkusuutlikumaks muutmisel aga vaid uutest tehnoloogiatest ei piisa – kestlikuma eluviisi saavutamiseks tuleb alustada eelkõige targast tarbimisest.
Energiatõhususe innovatsiooni eestvedajad on tallinlased
Alates 2020. aastast peavad uued hooned olema ehitatud vastavalt A-energiaklassi nõuetele ning renoveeritud majad vastama energiamärgisele C. Energiatõhusamate kodude valmimisel on olulisel kohal päikesepaneelid, maaküte ja jätkusuutlikumad ehitusmaterjalid.
„Täna on Euroopa Liidus eesmärgiks saavutada 0 netoheide aastaks 2050, selle edukaks täitmiseks tuleb reformida kõige suurema heitekogusega sektoreid – ehitusvaldkond on üks neist,“ tõi välja PwC Eesti ESG juht, Merili Vares.
Nõuded jätkusuutlikele kodudele karmistuvad, mis tähendab eluaseme soetajale või ehitajale veelgi kallimat hinda. Energiatõhusate kodude projektidest jäävad seejuures kõrvale väljaspool tõmbekeskuseid elavad inimesed, kes ei saa kõrgete arendushindade tõttu seda endale lubada.
„Hetkel peaksime rohelise kodu innovatsiooni laskma vedada tõmbekeskustel, kus paikneb raha – seda eelkõige Tallinnas – tehnoloogiate odavnemisel, saame seejärel lasta teistel järgi tulla,“ lisas Liveni tegevjuht ja kaasasutaja Andero Laur.
“SEB jätkusuutlikkuse rahastuse nõustamist hinnatakse kõrgelt ja meie eesmärgiks on tõsta klientide teadlikkust, milline kodu on energiatõhus ja millele tasub tähelepanu pöörata. See on pikaajaline teekond ja seda ei saa teha muudmoodi, kui aktiivselt oma kliente toetades,“ ütles SEB jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.
Päikesepaneelid on jätkuvalt tasuvad
Tulenevalt elektrihindade stabiliseerumisest on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Elektrilevi andmetel päikesepaneelide paigaldamise taotluste arv kukkunud 80%. Kuigi elektri hinnatõusuga seonduv paanika ja paneelide buum on möödumas, on päikeseenergia kasutamine siiski jätkuvalt kasumlik.
„Paigaldades täna päikesepaneelid nii, et 60-80% toodetavast elektrist läheb hoone omatarbeks ning oletades, et elektrihind börsil on järgmised 20 aastat 0 eurot igal tunnil, kui päike paistab, tasuvad päikesepaneelid ka siis ennast ära,“ tõi värvika näite Sunly müügioperatsioonide juht, Taavi Velleste.
„Energiahulk, mida läheb vaja ühe paneeli tootmiseks, toodab paneel tagasi 1-2 aastaga. Paneel ise koosneb ränist, alumiiniumist ja klaasist, mis on kõik taaskasutatavad materjalid ning selle eluiga on sõltuvalt tootjast vähemalt 25-30 aastat. Päikesepaneelid, mis on täna päikest püüdmas, lähevad utiliseerimisele kõige varasemalt 20 aasta pärast, mis tähendab, et meil on aega leidmaks lahendus nende taaskasutamiseks uutes tehnoloogiates,“ lisas Velleste.
Kvaliteetsed ruutmeetrid
„Eluaseme jätkusuutlikumaks muutmisel pelgalt uute tehnoloogiate lisamisest ei piisa – tänu suurenevatele hoolduskuludele energiatõhusus kommunaalides kajastuda ei pruugi. Kestlikuma eluviisi saavutamisel tuleb leida stabiilne tasakaal ning alustada seejuures eelkõige tarbimisest,“ arutles Merili Vares.
„A-energiaklassi majas peab ka A-klassi vääriliselt sees elama,“ lisas Vares.
Kestliku eluviisi seisukohast on kõige jätkusuutlikum energia see, mis on jäänud tarbimata. Siiski, pole energiatõhusa eluaseme eesmärgiks tarbimist peatada, vaid teha seda mõistlikkuse piires, optimeerides seejuures ühtlasi ka kaasnevaid kulusid. Näiteks, kui hetkel mõõdame kütte- või energiakulu ühe ruutmeetri kohta, siis tegelikult tuleks seda teha elanike arvu silmas pidades. Võiksime siinkohal rääkida „kvaliteetse ruutmeetri“ hinnast, kus iga toa suurus täidab oma tegelikku funktsiooni.
„Peaksime rääkima kvaliteetse ruutmeetri hinnast näiteks juhul, kui inimene võtab rohelaenu, et elada 100-ruutmeetrises korteris üksinda. Tegu ei ole kõikide põhimõtete kohaselt keskkonnasõbraliku eluviisiga,“ tõi Laur välja.
