Balti riikide majapidamiste majanduslikku olukorda on parandanud soodsad muutused tööturul ja keskmise palga kasvamine, selgub uuest SEB koostatud Balti perede majandusanalüüsist. Inimeste säästud on kasvanud finantskohustustest oluliselt kiiremini. SEB andmetel kasvasid säästud kiiremini Lätis ja Leedus nende klientide seas, kes olid juba varasemalt suuremaid summasid hoiustanud. Eesti klientide seas on hoiuste kasv olnud võrdsem eri hoiustajate gruppides.
Hoiused on jätkuvalt kõige populaarsem säästmisviis kõigis Balti riikides. Kõige kiiremini on hoiused Balti riikidest kasvanud Leedus, kus need 2015. aasta teises kvartalis olid aasta varasemaga võrreldes 16 protsenti suuremad. Leedu kiiret kasvu mõjutas üleminek eurole, mille eel paljud inimesed oma sularahas kogutud säästud pangahoiusele panid. Sarnane kogemus oli 2014. aastal Lätis, kus eurole üleminek suurendas pangahoiuste mahtu pea viiendiku. Samas kasvasid selle aasta teises kvartalis hoiused kiiresti ka Eestis ja Lätis – vastavalt 8 protsenti ja 9 protsenti.
Hoiuste kiiret kasvu on soodustanud olukord tööturul. Selle aasta teises kvartalis tõusis keskmine netopalk eelmise aastaga võrreldes Eestis 7,3 protsenti, Lätis 7,5 protsenti ja Leedus 4,4 protsenti. Parem sissetulek võimaldab inimestel aina enam raha säästa ja pangakonto või tähtajaline hoius on selleks kõige mugavamad võimalused.
SEB klientide seas võib täheldada erinevuseid hoiuste kasvus. Lätis ja Leedus on hoiused kasvanud enam neil klientidel, kes juba varasemalt olid hoiustanud pangas märkimisväärseid summasid. Eestis on hoiuste kasv olnud oluliselt võrdsem ja vähem seotud sellega, kui palju juba varasemalt oldi hoiustatud. 2014. aasta juunist 2015. aasta juunini kasvasid Eesti SEB klientide hoiused ligi 6 protsenti, mis oli sarnane pea kõigis hoiustajate rühmades. Ainsana jäi hoiuste kasv veidi madalamaks nende klientide seas, kelle varasemad säästud pangas olid väiksemad kui 100 eurot.
