Eesti majanduse käekäigu määrab suures plaanis ära olukord euroalal. Tänavu on euroala majanduskasv suutnud positiivselt üllatada tänu seniste murelaste kiiremale kasvule. Prognooside kohaselt saab ka 2018. aasta olema Euroopa jaoks edukas.
Euroopa majanduskasv on muutunud laiapõhjalisemaks
2017. aasta on eurotsooni majanduse jaoks osutunud oodatust palju positiivsemaks. Kolmandas kvartalis suurenes euroala sisemajanduse kogutoodang lausa 2,5%, mis on kiireim kasvutempo alates 2011. aastast. Aasta kokkuvõttes peaks keskmine SKP kasv küündima 2,3%ni. Meenutuseks – veel 2016. aasta sügisel usuti, et euroala riikide keskmine majanduskasv võiks tänavu ulatuda ehk vaid pooleteise protsendi kanti. Kui 2% ületav majanduskasv on jõuka regiooni kohta niigi hea tulemus, siis erilist rõõmu valmistab järele jõudmine peamisele konkurendile USAle, kus tänavu oodatakse sama suurt kasvunumbrit. Oluliselt aeglasem rahvastiku juurdekasvutempo Euroopas tähendab, et per capita majanduskasv saab tänavu olema USA omast kõrgemgi.
Positiivse üllatuse on sellel aastal suutnud pakkuda mitmed Euroopa kõige nõrgematest majandustest, mis on varasemast palju kiiremini kasvanud. Itaalia, mille pangandus-süsteem vaagub hinge hapude laenude koorma all, rahuldus varasemalt ka protsendise majanduskasvuga. 2017. aasta I kvartalis kasvas Itaalia SKP aga koguni 2% ja ka viimase kvartali 1,4% kasv on riigi jaoks tubli tulemus. Sarnane on pilt teises vinduva majandusega riigis, Prantsusmaal, mille SKP III kvartalis samuti riigi jaoks enneolematu 2% kasvutempo saavutas. Samal ajal rühivad endise hooga edasi eurotsooni suurim majandus Saksamaa ja jätkunud on ka Hispaania majanduse kiire kasv. 2017. aasta erakordsust iseloomustab fakt, et kõigi kolme kvartali vältel on suutnud positiivset majanduskasvunumbrit näidata isegi Euroopa punane latern Kreeka. Kuigi idapoolsemate euroriikide majandused moodustavad kogu euroala SKPst kõigest 2%, on väikese panuse andnud siiski ka see, et Eestiga sarnases suurusjärgus majanduskasvu on suutnud näidata sisuliselt kogu euroala idapoolsem blokk.
Suurenenud on ekspordi panus majanduskasvu
Kui eelmisel aastal kergitas euroala majanduskasvu majapidamiste kasvanud julgus tarbida, siis tänavu on sellele lisandunud ka eksport. 2017. aasta esimeses pooles eksportisid euroala riigid kaupasid ja teenuseid püsihindades mõõdetuna 4,5% võrra enam kui aasta tagasi. Protsentuaalselt oli ekspordikasv kiireim euroala väikeriikides Leedus, Sloveenias, Soomes, kuid suurimat mõju omas mõistagi suurriikide välis-kaubanduse elavnemine. Itaalia ja Hispaania suutsid 2017. aasta 9 kuu jooksul oma kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse suurendada 5% jagu, Saksamaa veidi üle 4%. Ekspordi hea kasv on seda üllatavam, et euro on tänavu teiste valuutade suhtes märkimisväärselt kallinenud. Näiteks võrdluses USA dollariga, on euro kurss tõusnud aastataguselt 1,05 dollarilt euro eest pea 1,2 dollarini. Ehk veidi idealistlikusse kalduv selgitus sellele on, et eurotsooni eksport ongi pisut vähem hinnatundlik, sest suhteliselt kõrged tööjõukulud tingivad olukorra, kus konkureerida tulebki kvaliteedi, disaini ja teiste sarnaste omaduste, mitte hinna abil.
Üks põhjustest, miks euroala riigid on suutnud eksporti suurendada, peitub siiski ka paranenud konkurentsivõimes. Tööjõu ühikulu, mis mõõdab loodud lisandväärtuse ja palgakulude suhet on viimastel aastatel järjepidevalt alanenud. 2010. aastaga võrreldes on euroala riikide keskmine tööjõu ühikulu kahanenud pea 15%, seda eriti tänu Hispaaniale. Kuigi olukord riikide tööturgudel on viimastel aastatel jõudsalt paranenud, püsib palgakasv jätkuvalt väga madal. Tänavu on keskmise palga kasv olnud „rekordiliselt kiire“ Saksamaal – 2,5%, samas kui endiselt kõrge töötusega kimpus olevas Itaalias ja Hispaanias on see olnud nullilähedane.
Eratarbimise kasvu toetavad tugevnevad tööturud
Kuigi majapidamiste tarbimine suurenes jõudsalt ka eelmisel aastal, on kasv jätkunud. Esimesel poolaastal suurenes eratarbimine euroalal 1,6%. Kolmanda kvartali kohta pole täpsed eratarbimise numbrid euroalal veel kokku löödud, kuid tublisti üle 2% kasv Saksamaal ja Hispaanias ennustab head tulemust.
Inimeste valmidus lihtsamini rahakotiraudasid avada toetub kiirel töötuse vähenemisel. Oktoobris oli euroala töötus langenud 8,8%ni, mis on näitaja madalaim tase alates 2009. aasta jaanuarist ja 3% võrra madalam kriisi harjast. Parimatel päevadel on euroala töötus piirdunud ka 7,3%ga, mis näitab, et alanemisruumi veel jagub. Samas on euroala tööhõive kriisieelse taseme juba ületanud. Tänavu on euroalale lisandunud üle 2 miljoni töökoha, neist neljandik on loodud Hispaanias, samas kui Saksamaal on lisandunud pea 400 000 ja Prantsusmaal üle 300 000 töökoha. Ettevõtete küsitlused näitavad, et tööhõive kasv on jätkumas. Ostujuhtide uuringud viitavad umbes 1,5% hõive kasvule. Seejuures võiks töötuse vähenemine olla isegi kiirem, kuid selle langust pidurdab seni tööturul mitte osalenud inimeste suurenenud huvi taas tööd otsida. Eurotsooni eeldatava loomuliku tööpuuduse määra 8% peaks euroala saavutama 2019. aasta lõpuks.
Head ajad jätkuvad
Ettevaatavad majandusindikaatorid ennustavad euroala majanduskasvu jätkuvat hoogsust ka järgmisel aastal. IHS Markit’i koostatav tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeks oli novembris 60 punkti tasemel, mis on rekordiliselt kõrge tulemus. Ka Markit’i teenindussektori indeksi 56 punktine tase on ajaloolises mõttes suurepärane. Sarnaselt on läbi aegade kõige kõrgema tipu saavutanud Euroopa Komisjoni tööstusettevõtete kindlustundeindeks, samas kui teenindusettevõtete optimism on lähedal 2007. aasta tasemele. Koos jätkuva töötuse alanemise ja hea väljavaatega ekspordi kasvuks ootab eurotsooni suure tõenäosusega edukas 2018. aasta, mis SEB prognoosi põhjal peaks väljenduma 2,3% majanduskasvuna. Võttes arvesse Eesti majanduse seotust teiste euroala riikidega, ei saa seetõttu ka meil tuleval aastal halvemini minna.
