Võitlusest koroonaviirusega ähvardab kujuneda maailma ajaloo kalleim meditsiiniline sekkumine mitte ainult absoluutsummas, vaid ka päästetud inimelu kohta. Euroopa majandus vajab plaani, kuidas tekitatud tühimik täita. Lähemalt selle nädala loos.
Euroopa majandus vajab päästeplaani
Euroopa majandus on koroonahirmust tardumas. Ilma piirangute kiire lõpu ja ulatusliku rahalise toeta, tüürime suurema kriisi poole, kui seda oli 2009. aasta.
Kaks pilti majandusest: 2009 ja 2020
Aasta 2009. Suur majanduskriis. Võrreldes eelmise aastaga, kukkus Hispaanias ja Itaalias ettevõtlussektori müügitulu 15%, veidi parem oli olukord Prantsusmaal, kus käive langes 10% ja „kergete vigastustega“ pääses Saksamaa, kus müük vähenes vaid 5%. Sektorite vaates läks kõige halvemini töötleval tööstusel, mille käive langes suuremates riikides keskeltläbi viiendiku. Samas jaekaubanduses ning majutuse ja toitlustuse alal piirdus müügitulu vähenemine enamjaolt ühekohalise numbriga. SKP mõistes tähendas see toona 3-5% langust. Värsketel Euroopa Liidu liikmesriikidel idapool sellist õnne ei olnud. Balti riikide ettevõtlussektori käive kukkus keskeltläbi 25%-30%, mistõttu oli ka SKP langus siinmail kolm korda suurem. Kokkuvõtvalt – II maailmasõja järgne sügavaim majanduskriis oli valdava osa Lääne-Euroopa jaoks, võrreldes Baltimaadega, vaid väike „korrektsioon“.
Milline pilt avaneb Euroopas täna? Suur osa riikidest on sulgenud kogu vaba aja veetmise sektori. Ainus pood, kuhu inimene paljudes riikides pääseb on kodulähedane toidukauplus. Hotellid on tühjad, lennuliiklus sisuliselt peatunud ja riigipiirid suletud. Tarneprobleemid, madal nõudlus ja töötajate hirm haigestumise ees on sundinud tootmise seiskama hulgas tööstusettevõtetes. Koroonaviirusesse nakatunute arv kasvab kiiresti ja on vähe lootust, et lähinädalail piirangud lõppeksid. Väga raske on näha stsenaariumi, kus praegused majanduskahjud finantskriisi poolt tekitatule alla jääks.
Kuidas päästa Euroopa majandust?
Koroonaviiruse tõkestamisest ähvardab saada ajaloo kõige kallim tervishoiuprojekt – mitte ainult absoluutsummas, vaid varsti ka päästetud inimelu kohta. Seiskunud majanduse täieliku kokku kukkumise vältimiseks peavad riigid ning keskpangad tegema jõuliseid samme. Keskpankade poolel suutis esialgu veenvamaid samme astuda USA föderaalreserv, ent Euroopa Keskpanga teade 750 miljardi eurose mahuga spetsiaalse võlakirjaostuprogrammi loomisest, annab lootust ka siinmail.
Nüüd on üleval küsimus, kuidas odav laenuraha inimeste ja ettevõteteni viia. Sisuliselt kõik Euroopa riigid on lubanud koroonaviiruse tõkestamisest tingitud majanduskahjusid leevendada, kuid need sammud ei ole olnud koordineeritud ega piisavad. Vastutus ettevõtete ja inimeste ellujäämise eest piirangute kehtimise vältel lasub esmajärjekorras valitsustel. Piirangute lõppemisel vajab šoki üle elanud majandus aga pikemaajalist turgutamist, mida probleemi olemust arvestades on mõistlik korraldada Euroopa Liidu tasandil. Hetkel Euroopa Komisjoni poolt leitud 39 miljardit eurot on majanduses haigutavat auku arvestades kommiraha.
Mõningaid lootusrikkaid märke siiski leidub. Käivitunud on arutelu, kas võtta kasutusele Euroopa Stabiliseerimismehhanismi vahendid mahuga kuni 500 miljardit eurot. Et selle rakendamine eeldab parlamentide nõusolekut, siis ei ole tegemist kindlasti ideaalse meetmega, sest vähim mida Euroopal hetkel on vaja, on poliitikute kemplemine. Lootust süstis Saksamaa kantsleri teadaanne lõppeva nädala teisipäeval, et ta on valmis kaaluma EL ühise võlakirja turule toomist. Olgu bürokraatlik mehhanism milline tahes, kuid sisuline stsenaarium kriisist väljatulekuks on vaid üks: heldekäeliselt kulutav Euroopa, mille võlad ostab päeva lõpuks kokku keskpank. Kõige kiiremini vajab Euroopa majandus täna aga selgust, millal piirangud lõppevad. Kahjuks on selge, et olenemata koroonaviiruse levikust, on see piir olemas, kaua majandust kunstlikus koomas saab hoida.
Eesti ettevõtlus tuleb hoida elus
Üks väheseid positiivseid asju tänases kriisis on asjaolu, et Eesti riigi finantsvõimekus on oluliselt tugevam, kui see oli 2009. aastal. Meil on olemas Töötukassa reserv, mille liigset suurust varem kritiseeriti, kuid mis tänases situatsioonis tundub täpselt piisavana. Hoopis teistsugune on rahapoliitiline keskkond. Eesti laenamisvõime ja selle hind selgitatakse peagi välja, kuid võrdluseks on Läti kolme- ja viieaastaste valitsusvõlakirjade tootlus täna endiselt negatiivne. 2009. aastal küündis see viieaastase võlakirja puhul 6% lähedale. Eesti senine riigivõlg jääb alla 10% SKPst, samas kui Euroopa keskmine on 90% lähedal. Vähemalt teoorias on Eestil võimekust laenuraha abil lappida hiiglaslikke auke SKPs.
Kuigi detailid Eesti majanduskahjude leevendamiseks ette võetavate meetmete kohta veel täpsustuvad, siis suures pildis on suund õige. Elus tuleb hoida nii sissetuleku kaotanud inimesed kui ettevõtted. Ühel päeval koroonaviiruse levik peatub ja majanduse kasvutsükkel algab otsast. Kui meil jäävad alles toimivad ettevõtted, siis on seda kiirem ka taastumine. Ilmselt tuleb küll arvestada, et vaatamata piirangute kadumisele, jääb sügav ebakindlus püsima pikemaks ajaks. Oleks naiivne uskuda, et pikalt jõude olnud inimesed ja ettevõtted, kes on kaotanud kõik oma rahalised säästud, asuksid koheselt julgelt ostlema ja investeerima. See on see hetk kui riik peab olema julge tarbija. Neljarealised maanteed, riigiametite konverentsid ja – ei saa välistada, et ka otsese rahalised toetused elanikkonnale – on see, mis meid tagasi normaalsusesse viivad.
