Kiire inflatsioon nii enne kui ka pärast majanduskriisi muutis laenamise kõigis Balti riikides kasulikuks ja vähendas raha hoiustamise mõttekust – raha ostujõu kiire vähenemise tõttu olid reaalintressimäärad negatiivsed. 2014. aastast alates peavad Balti pered raha säästmise otsuste puhul lisaks hoiuste intressimääradele silmas pidama ka nullilähedast või isegi negatiivset tarbijahindade muutust, selgitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.
Enne eurotsooniga ühinemist ei mõjutanud kohalik tarbijahindade tõus otseselt eurohoiuste intressimäärasid ning ka kohalikus valuutas hoiustele ei pakutud inflatsiooniga võrreldavat intressi. Seetõttu pidid hoiustajad leppima negatiivsete reaalintressimääradega isegi juhul, kui hoiuste nominaalintressimäärad olid suhteliselt kõrged.
2000ndatel ületas kõigis Balti riikides inflatsioonimäär hoiuste keskmisi intressimäärasid. 2008. aasta detsembris oli Eesti krooni hoiuste keskmine aastaintressimäär 5,9 protsenti. Kuna inflatsioonimäär ulatus 7,5 protsendini, siis tegelik keskmine reaalintressimäär kujunes negatiivseks – miinus 1,5 protsenti. Lätis oli kaheaastaste tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär 8,7 protsenti, kuid kõrge inflatsiooni tõttu kujunes reaalintressimääraks miinus 1,6 protsenti. Madalaim keskmine kodumaises valuutas hoiuste reaalintressimäär oli Lätis mais 2008 – miinus 8,6 protsenti, Leedus juunis 2008 miinus 6,8 protsenti. Eestis oli veebruaris 2008 kõigi tähtajaliste kroonihoiuste keskmine reaalintressimäär miinus 6,0 protsenti.
Hoiuste reaalintressimäärad kõigis Balti riikides olid negatiivsed kuni 2009. aastani, kui inflatsioonimäär järsult alanes, kuid deposiitide intressimäärad jätkuvalt kasvasid. Inflatsiooni kiirenedes muutus olukord üsna pea endiseks – hoiuste tegelikud intressimäärad olid Eestis 2010., Leedus ja Lätis 2011. aastal jälle negatiivsed.
Inflatsiooni aeglustumise tõttu muutus Lätis keskmine kuni kaheaastaste latihoiuste intressimäär positiivseks juulis 2012, Leedus on tähtajaliste litihoiuste reaalintress positiivne alates juulist 2013 ning Eestis on olnud keskmised eurohoiuste intressimäärad positiivsed alates juunist 2014. Eelmise aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis deposiitide keskmine reaalintressimäär positiivne (0,5 kuni 0,7 protsendi tasemel).
“Pered peavad igal juhul raha ettenägematuteks olukordadeks kõrvale panema, seda isegi kõrge inflatsiooni tingimustes, kus raha säästmine selle ostujõu vähenemise tõttu ei tundu eriti arukas otsus. Madalainflatsiooniline majanduskeskkond pakub samas positiivseid hoiuseintresse isegi juhul kui nominaalintressimäärad on väga madalad. See peaks peresid innustama raha säästma. Kui reaalintressmääradega ei arvestata ja otsuseid tehakse vaid nominaalintressimääradest lähtudes, võib hoiustamine tunduda vastupidiselt üsna ebamõistlik,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.
Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015
