Kodulaenu tähtaeg on üldjuhul väga pikk ning aja jooksul võib tekkida vajadus eluaset vahetada või soetada lisaks teine korter, näiteks töö leidmisel teises linnas, investeerimiseks või kolimisel maalt linna väikesesse eraldi korterisse.
Millega tuleb arvestada, kui on plaan taotleda lisaks teist eluasemelaenu?
Esimene küsimus: mida teha praeguse koduga?
Eluaseme vahetamisel tuleks esimese asjana analüüsida, mida on mõttekas teha praeguse koduga: kas müüa see ära või üürida välja. Otsus ei sõltu aga alati kliendi soovidest, vaid sõna võib sekka öelda ka pank – seda just juhul, kui eelmine kodulaen on veel tagasi maksmata, aga inimesed soovivad ka uue kodu soetamist laenuga finantseerida.
Laenu väljastamisel hindab krediidiasutus esmalt kliendi krediidivõimelisust.
Kui krediidivõimelisus pole piisav kahe laenu teenindamiseks, on tõenäoliselt uue laenu väljastamise tingimuseks olemasoleva kodu müümine.
Kodu vahetuse korral ei pea alati vana kodu enne ära müüma, kui uus soetatakse, vaid kokkuleppel pangaga on võimalik uue kodu finantseerimine ka enne olemasoleva kodu müüki. Sel puhul pannakse lepingusse periood, mille jooksul peab vana kodu olema müüdud ning kohustused panga ees tagastatud.
Teise kodulaenu võtmise riskid
Kui maksevõime on piisav, on võimalik aga olemasolev eluase ka alles jätta ning näiteks hoopiski välja üürida. Kuna tegu on pangale panditud varaga, on selle üürimiseks vajalik panga nõusolek.
Panga jaoks tähendab see riski, sest üürnikud ei pruugi olla heaperemehelikud, mistõttu tagatiseks oleva vara turuväärtus võib langeda. Üürimisel tuleks arvestada ka võimalusega, et kuna enam ei ole tegu teie enda eluasemega, võib krediidiasutus tõsta eluasemelaenu intressi. Lisaks peab korteri väljaüürimisel täpsustama Maksu- ja Tolliametist üüritulu saamise ning hilisema korteri müügiga kaasnevaid maksuaspekte.
Uus kinnisvara kui investeering
Sageli soovivad kliendid lisaks olemasolevale eluasemele soetada mõne kinnisvaraobjekti investeeringuks. Kui kinnisvara ostmist tahetakse finantseerida laenuga, soovib krediidiandja kindlasti teada objekti ostmise eesmärki.
Investeerimise eesmärgil soetatava kinnisvara laenul on üldjuhul kõrgem intressimäär ning suurem omafinantseeringu nõue – tavaliselt alates 40%-st.
Omafinantseeringu võib asendada ka pangale sobiva lisatagatisega. Sellisel juhul tuleb arvestada lisatagatise kindlustamisega kaasnevate kuludega.
Kaks kodulaenu kahe kodu ostmiseks
Praktikas on näiteid, kus klient soovib soetada teist kinnisvaraobjekti ning neist mõlemast saab tõesti tema kodu. Näiteks kui laenusaaja pere elab Tallinnas, aga ta ise asub tööle Tartusse. Nädalavahetused veedab laenusaaja Tallinnas pere juures, tööpäevadel viibib ta aga Tartus.
Sellises olukorras on pangad siiski klientidele väljastanud ka lisaks olemasolevale kodulaenule paralleelselt teise kodulaenu, millel on võrreldes investeerimise eesmärgil väljastatud laenuga madalam omafinantseeringunõue ning üldjuhul ka madalam intressimäär. Iga sellist olukorda analüüsitakse aga eraldi.
