Võrreldes eelmise aastaga on Eesti majanduskasv hoogu maha võtnud. Kuigi kasvutempo on endiselt hea, valmistab investeeringute ja kaubaekspordi langus muret tuleviku osas. Vabad ressursid majanduses on ammendunud, kuid olemasolevate kasumlikumaks rakendamiseks puuduvad ideed.
Majanduskasv aeglustus
Lõppeval nädalal anti esimene hinnang Eesti majanduskasvu kiirusele 2018. aasta I kvartalis. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes SKP aeglasemalt, kuid siiski tubli 3,6% võrra. See number on heas kooskõlas SEB prognoosiga, mille järgi kasvab majandus tänavu 3,5%. Küll oli oodatust erinev majanduskasvu alus. Ootamatult andis suurima panuse majanduskasvu muutus varudes, mis jooksevhindades kasvasid kaugelt üle 300 mln euro võrra. Niivõrd suur ei ole muutus olnud kunagi varem. Ettevõtlussektori statistika põhjal tulenes varude kasv peamiselt kolmest harust. Neist suurim mõjutaja oli enam kui 160 mln euro väärtuses varude kasv hulgikaubanduses, lisaks kasvasid varud 40 mln võrra puidutööstuses ja 30 mln automüügis. Miks varud niivõrd palju suurenesid, ei ole hetkel teada, kuid tõenäoline põhjus võib olla mõni üksik suurtehing.
Heas hoos püsis eratarbimine, mis püsihindades suurenes aastavõrdluses 2,8%. Samas on analüütikute konsensus oodanud jõulisemat eratarbimise tõusu. Seniste prognooside eeldus oli tulumaksureformist tingitud sissetulekute kasv, mis enamuse jaoks tarbimis¬võimalusi avardas. Seni ei ole reformi mõju aga tarbimises märgata ja jaekaubanduse kasv on jätkunud endises tempos. Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimist elavdanud, on raske anda. Pangakontol olevate säästude kasvutempo on aastases võrdluses tõepoolest kiirenenud juba rohkem kui 10%-ni. Üks hüpotees on aga ka see, et maksuvaba miinimumi määramisel on inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskeerida võimalusega järgmisel aastal tulumaksu¬tagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta. Aasta alguses nõrgenes järsult ka tarbijakindlus, milles võib samuti peegelduda segadus maksureformiga – varasemalt on indikaator olnud poliitikas toimuva suhtes küllalt tundlik.
Investeeringute ja kaubaekspordi langus põhjustavad muret tuleviku osas
Suurimaks majanduskasvu piduriks oli I kvartalis investeeringute tugev vähenemine, mis püsihindades ulatus 8%-ni. Statistikaameti info põhjal oli languse taga just ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse. Investeeringute osatähtsus SKP-s langes seejuures alla 20% – see näitaja on madalam olnud vaid majanduskriisi sügavaimas punktis, 2010. aasta I kvartalis. Kuigi ettevõtete vähene investeerimis¬valmidus on probleemina üleval püsinud pikka aega, oli investeeringute niivõrd madal tase siiski üllatav. Nii 2017. aasta lõpus, kui selle aasta alguses, kosus märkimisväärselt kapitalikaupade sissevedu, mis võiks vastupidiselt viidata suurematele investeeringutele. Nende jätkuv madalseis on kahetsusväärne ja tähendab Eesti jaoks madalamat majanduskasvu ka tulevikus.
Negatiivne sõnum oli ka kaubaekspordi vähenemine püsihindades 0,5% võrra. Statistikaameti andmetel mõjutas seda enim kütuse ja keemiatoodete väljaveo langus. Lisaks pidurdas eksporti Rootsi ehitusturu aeglustumine, mis kahandas valmismajade ja mööbli müüki. Tervikuna eksport siiski kasvas, seda tänu edukale teenuste ekspordile, mis suurenes 3,7%. Kasvu panustasid nii logistika- kui IT-teenuste müük. Kokku andis teenuste müük välisresidentidele I kvartalis 32% Eesti koguekspordist, mis on sesoonselt korrigeerituna üks viimaste aastate kõrgemaid näitajaid. Kuigi euroala majandus¬indikaatorid olid aasta alguses oodatust nõrgemad, on kaubaekspordi langus siiski üllatav – püsib ju meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskliima üldjoontes hea. Tõele au andes vähenes I kvartalis 0,3% võrra ka Soome kaubaeksport, kuid kaugelt kõrgema võrdlusbaasi pealt. Nimelt paisus Soome eksport 2017. aasta alul koguni 14,3%.
Napid investeeringud ja kesine eksport majanduslikult headel aegade räägib sellest, et Eesti on jõudmas oma „klaaslaeni“. Vabad ressursid majanduses on ammendunud. Ettevõtluses puuduvad aga head ideed, kuidas olemasolevate vahendite abil senisest enam teenida. Ilma muutusteta valitseb oht, et Eesti majanduskasv jääb pikemas perspektiivis üsnagi kesiseks.
Sektoritest veab kasvu endiselt ehitus
Tegevusaladest panustas I kvartalis sarnaselt mullusele majanduskasvu enim ehitus. Ehitusettevõtetes loodud lisandväärtus suurenes aastaga pea viiendiku võrra. Kuigi ehitusmahud küündivad juba buumiaegsele tasemele, ei saa seda kuigi üllatavaks või põhjendamatuks pidada. Eesti tööhõive oli eelmisel aastal Euroopa Liidu kõrgeim, palgakasv püsib 8% lähedal, majandusosalised on optimistlikud ja koduostmis-ikka on jõudnud kõige arvukamad generatsioonid läbi ajaloo. Täiendavalt panustab ehituse kasvu riigi aktiivne investeerimistegevus, kasutades selleks EL tõukefondide vahendeid. Mõne aasta möödudes kaotavad vähemalt osad neist teguritest aga oma mõju.
Ehitusega pea võrdse panuse majanduskasvu andis veonduse ja laonduse tegevusala, kus suure hüppe ülespoole tegi lisandväärtus veetranspordis – viimases teeniti mulluse 28 mln eurose kahjumi asemel teeniti tänavu I kvartalis 20 mln euro suurust kasumit. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus kiire kasv ka IT sektoris, mille lisandväärtus tõusis ligi 10%. IT tähtsus Eesti majanduses on läbi aastate järjepidevalt suurenenud. Tänavu esimeses kvartalis andis sektor 6,2% kogu majanduses loodud lisandväärtusest.
Töötleva tööstuse panus majanduskasvu piirdus 0,5%-ga, mis on mõnevõrra vähem, kui eelmisel aastal. Lisandväärtuse suurenemine 4% võrra pole siiski paha tulemus, võttes arvesse, et veebruaris ja märtsis jäi tööstustoodangu kasv napiks. Ettevõtlussektori statistika põhjal oli lisandväärtuse kasv I kvartalis jooksevhindades suurim elektri¬seadmete tootmises. Suurema panuse andis veel ka erinevate masinate ja seadmete tootmine. Üllatavalt suurenes lisandväärtus oluliselt ka elektroonikatööstuses, kuigi haru tootmismaht on pidevalt vähenenud. Negatiivse poole pealt vähenes lisandväärtus 30 mln euro võrra puidutööstuses, mida võib samas selgitada ka suur varude kasv.
Tööjõukulude osakaal SKP-s püsib kõrge
Teise selle nädala rõõmustava majandusuudise kohaselt kasvas keskmine palk I kvartalis 7,7%. Kiire palgakasvu taustal püsib ettevõtete kasumlikkus aga endiselt madal, tööjõu¬kulude osakaal SKP-s kõrge ja investeeringuteks jääb seeläbi raha alles vähe. Hüvitised töötajatele moodustasid I kvartalis SKP-st 49,5%, mis on sama kõrge tase, kui eelmisel aastal. Tööjõukulude tase püsib kõrgena ka ettevõtete kogukäibe suhtes, küündides ettevõtlussektori statistika põhjal I kvartalis 14%-ni. Tööjõukulude tähtsus on suurenenud ka väga kapitalimahukatest harudes nagu elektroonikatööstus, kus selle osakaal on tõusnud varasemalt 5-6%-lt enam kui 9%-ni. Samuti on suurenenud tööjõukulude tähtsus jaekaubandusettevõtete käibes. Ajal, kui seis tööturul püsib hea, võiks mõne tööjõukulude tõttu konkurentsivõime kaotanud ettevõtte tegevuse lõppemine olla majanduse jaoks isegi tervendav. Kuid vaid seni, kuni leidub piisavalt tootlikumaid ettevõtteid, kes koondatud töötajaid on valmis värbama.
Joonis 1. Tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus, %
