SEB kvartaalne investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook avaldab, et keskpangad nii majandust kui riskantsete varade turge oluliselt aidanud likviidsuspidu käesoleval aastal lõpetama ei kipu. Raha püsib ka alanud aastal pigem odav ja kergelt kättesaadav.
Keskpangad küll tõenäoliselt kaugenevad 2018 aastal ettevaatlikult rahatrükkimise poliitikatest, kuid likviidsuse üleküllus püsib. Süsteemi olukord tervikuna on riikide kõrge võlakoorma tõttu problemaatiline, kuid SEB hinnangul on majandussurutise risk hetkel madal ja keskpangad tegutsevad ilmselt ettevaatlikult.
2008. aasta finantskriisist alates on keskpankadel olnud majanduskasvu taastootmiseks tugifunktsioon, mille raames vähendati intressimäärasid ja osteti võlakirju eesmärgiga langetada kodumajapidamiste ja ettevõtete laenamiskulusid. Arenenud riikide keskpangad on päästeoperatsioonide käigus süsteemi paisanud ca 15 triljonit USA dollarit, mis on võrdub peaaegu 20 protsendiga globaalse aktsiaturu koguväärtusest.
Enamik keskpanku on alustanud ettevaatlikult oma rahapoliitika normaliseerimist või kavatsevad seda teha, kuid ajastus oleneb sellest, millises majandustsükli järgus vastaval koduturul parasjagu ollakse. USA Föderaalreserv on paljudest teistest keskpankadest tublisti ees ja liigub edasi peamiselt omapäi. SEB usub, et kuna Suurbritannia keskpank on tõstnud ühekordselt intressimäärasid, kavatsevad nad nüüd oodata 2019. aastani enne järgmise sammu tegemist. SEB prognoos Euroopa Keskpanga (EKP) kohta on, et esimene intressimäärade tõstmine ei toimu enne 2019. aastat, samas muutis SEB oma prognoosi Rootsi Riksbanki kohta ning lükkas esimese arvatava rootsi krooni intressimäärade tõstmise 2018. aasta septembrisse.
Ärevus intressimäärade tõusu pärast
Iga pöördepunktiga kaasneb ebakindluse ja volatiilsuse risk, kuid globaalne rahapoliitika jääb SEB hinnangul veel mõneks ajaks ekspansiivseks. Kuigi USA Föderaalreserv tõmbab oma bilanssi koomale, jätkavad Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank oma kvantitatiivse lõdvendamispoliitika rakendamist (ehk rahatrükki).
Seetõttu on Föderaalreservi kitsendavate tegevuste mõju esialgu väga piiratud. 2018. aastal on selle mõju SEB arvates umbes samasugune nagu ühekordsel intressimäära tõstmisel. Föderaalreserv on ettevaatlik, tõstes intressimäärasid aeglaselt ja hästi ennustatavas tempos, et mitte kahjustada majandust või riskivalmidust riskantsete varade turgudel. Need intressimäära tõstmised toimuvad ebaharilikult pika perioodi jooksul, kusjuures eeldatakse, et Föderaalreserv vähendab oma praegust 4,5 triljoni dollari suurust bilanssi umbes nelja aasta jooksul. Olenevalt lõplikult valitud tasemest ja eelolevate aastate üldisest majandustrendist, soovitakse see protsess praegusi signaale arvesse võttes lõpule viia aastatel 2020-2021.
Föderaalreservi poolt intressimäära tõstmise ebasoodsat mõju on osaliselt leevendanud kasvavad aktsiahinnad ja püsivalt väike tootluse erinevus riigivõlakirjade ja ettevõtete võlakirjade vahel. See võimaldab Föderaalreservil jätkata Ameerika Ühendriikides oma rahapoliitika normaliseerimise poliitikat ja luues seega ruumi uuteks intressimäära vähendamisteks järgmise majandussurutise ajal.
Kui keskpangad on oma peamised intressimäärad normaliseerinud, hakkame SEB hinnangul tasapisi nägema ka kõrgemaid riigivõlakirjade tootlusi. Seni kui kõrgema tootluse taga on majanduskasv ja inflatsioon ei kasva väga järsult, usub SEB, et kõrgemad intressimäärad ei ohusta otseselt aktsiaturge. Keskpangad täidavad ka edaspidi majanduskasvu ja kapitalituru toetaja rolli ning SEB hinnangul ei saa süüdistada rahapoliitikat, kui lähitulevikus majanduskasv nõrgenema või aktsiahinnad langema peaks. Sellele vaatamata võib inflatsiooni ootamatu järsk tõus, mis sunniks keskpanku tõstma oma põhiintressimäärasid oodatust kiiremini, olla aktsiaturgudele ohtlik. SEB ei usu, et selline stsenaarium võiks realiseeruda veel alanud aastal.
