Kuigi Statistikaameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis pisut aeglustus, siis ei saa praegust olukorda tööturul veel kuidagi halvaks hinnata. Peamise stsenaariumi kohaselt jääb palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel.
Palgakasv võinuks olla suuremgi
Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt küündis keskmine brutopalk selle aasta kolmandas kvartalis 1679 euroni. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis palgatase seega 8,1% võrra. Kuigi tegemist on märkimisväärse numbriga, siis oodata oleks võinud isegi suuremat summat. Seda seetõttu, et maksuameti andmetel tõusis keskmine töötasu samal ajavahemikul aastases võrdluses koguni 10%.
Kuigi kolmanda kvartali SKP number saab olema kõigi ennustuste kohaselt tagasihoidlik, siis pole kiire palgakasv tänastes oludes üllatav. Nominaalselt ehk „tavalistes“ eurodes mõõdetuna kasvab ju kõik kiiresti. Kõige olulisem komponent praeguse palgakasvu taga on mõistagi töötajate nappus. Eesti tööhõive määr 15-74-aastaste inimeste seas oli kolmandas kvartalis 69,5%. Vähemalt täiskohaga töötajaid silmas pidades, olime seeläbi tööhõivelt Euroopas ilmselt kindlalt esimesed. Kui tööandjatel on ahtad valikud, siis võib tööotsija minna palgaläbirääkimistele palju julgema taktikaga. Kindlasti on oluline komponent olnud ka tööandjate kartus häid inimesi kaotada, sest agressiivselt laienevad konkurendid kipuvad kitsastes oludes töötajaid lihtlabaselt üle lööma. Uue muutujana on võrrandisse lisandunud inflatsioon. Eriti palgaastme madalamas otsas muudab üle 20% elukalliduse tõus toimetuleku ilmselgelt keerulisemaks, mis on palgaläbirääkimistel oluline argument. Et ettevõtete käive kolmandas kvartalis 25% kasvas, siis ei saa öelda, et raha selleks kusagilt ka võtta pole.
Kelle palk kasvab?
Kõige kiiremini kasvasid kolmandas kvartalis avaliku sektori palgad, mis suurenesid pea 13%. Arvestades sektori nõrgenevat konjunktuuri, oli üllatavalt kiire ka tööstuse palgakasv, mis küündis üle 12%. Samas suurusjärgus tõusid palgad ka sarnastes valdkondades nagu mäetööstus ja energeetika. Protsentuaalselt paistsid kiire palgakasvu poolest silma veel põllumajandussektor ning majutus-toitlustus, kus üldine palgatase jääb muidugi madalaks. Statistiliseks anomaaliaks tuleb ilmselt pidada tõika, et kahes valdkonnas – meelelahutussektor ja muud teenindavad tegevused – keskmine palk vähenes.
Vaade tööturule on kiirelt halvenenud
Kolmandas kvartalist ehk juulist-augustist-septembrist rääkimine tundub täna muidugi kauge minevik – jõulud varsti käes. Võrreldes suvega on oluliselt süngemaks muutunud vaade majanduse tulevikule, mis kindlasti ei jäta puutumata ka tööturgu. Kui hinnata tööturu tulevikku küsitluste pinnalt, siis ei ole eri majandussektorid muidugi ühe puuga löödud. Kõige pessimistlikum vaade tulevasele tööjõuvajadusele valitseb täna tööstussektoris. Pärast koroona-aegset buumi, kus inimesed teenuste asemel vaid kaupasid soovisid tarbida, on konjunktuur selgelt muutunud. Tööstus aeglustub pea igal pool ja Eestil pole sellest võimalik kuidagi mööda hiilida. Teistest keerulisemas olukorras on Põhjamaade kinnisvaraturuga seotud eksportöörid, kes on ka väga olulised tööandjad. Nii töötas eelmisel aastal puidutööstuses ligi 18 000 ja mööblitööstuses pea 8000 inimest, kes kokku moodustasid 9% kõigist tööga hõivatud inimestest. Viimases konjunktuuriuuringus raporteerisid pea pooled mööblitööstusettevõtted, et nende tootmismaht on kahanenud. Paratamatult kaasneb sellega korrektuur ka vajaduses töötajate järele. Arvestades Eesti tööstuse madalat tootlikkust on teisalt selge, et ühel hetkel oleks taolised koondamised toimunud niigi. Et tööturg on täna veel suhteliselt tugev, siis pole täna kindlasti veel halvim hetk uus töökoht leida. Samas võib selline üleskutse kõlada üsna õõnsalt piirkondades, kus mõni puidu- või mööblitööstus ongi ainus arvestusväärne tööandja.
Teenindus vajab endiselt töötajaid
Kui tööstus vajab lähemal ajal töökäsi vähem ja ka ehituses ning jaekaubanduses on tööjõuvajadusindeks selgelt negatiivsel poolel, siis erandlikuna soovib värbamistega jätkata teenindussektor. Vähemalt novembri seisuga oli seal veel oluliselt rohkem ettevõtteid, kes soovisid töötajaid juurde värvata, kui neid, kes nende arvu lähema kolme kuu jooksul vähendada plaanisid. Eks peegeldab see pilt hästi ka Eesti majanduse üldist seisu. Kui välisturgudel on konjunktuur eksportijate jaoks juba nõrgenenud, siis sisetarbimisel läheb inflatsioonile vaatamata veel üsna hästi. Kindlasti on sektorile abiks ka vana võlg, kus pikema aja vältel ei õnnestunud ettevõtetel üldse oma tööjõuvajadust rahuldada.
Mõõn tuleb üle elada
Tööturu edasine väljavaade sõltub majanduse järgneva mõõnaperioodi kestusest ja sügavusest. Seis maailmas on segane, ent eks jälgivad olukorda hoolega ka keskpangad, et inflatsiooni lämmatades kogemata majandust päris ära ei tapeta. Kui peavad tänased ennustused, siis peaks järgmise aasta teises pooles olema saavutatud teatav stabiilsus ja majanduskasv naasma. Loodame, et siinne tööturg seni vastu peab.
