SEB: Kui palju me tegelikult elamiseks ruumi ja ruume vajame?

SEB PankKuigi seaduste järgi peetakse normaalse eluruumi suuruseks üle kaheksaruutmeetrist pinda inimese kohta, sõltub tegelikult iga kodu suurus ja ruutmeetrite arv inimeste vajadustest ning võimalustest.

Eestis on eluruumid ja -pinnad üldjoontes pigem siiski väikesed ja ruumipaigutus tuleb hästi läbi mõelda, tõdeb sisearhitekt Britta Kodres.

Privaatne ruum on oluline

Me kõik vajame aega ja kohta, kus omaette olla ja oma mõtteid mõelda, nii et võimalusel võiks igal pereliikmel olla eraldi tuba. Kui teie laps ihkab väga oma tuba, siis isegi juhul, kui selle pind on kaheksast ruutmeetrist väiksem, on see väga väärtuslik. Tähtis on aga see, et igas ruumis oleks vähemalt üks aken.

Sotsiaalses mõttes on lastele hea ühes ruumis üles kasvada, aga seda võiks ennekõike praktiseerida näiteks maakodus või suvilas, kus koosolemist nautida ja õppida samas ka teistega arvestama. Kui sügisel hakatakse taas koolis, trennis või hobiringis käima, on igaühel vaja omas rütmis tegutseda. See on nii ideaaltingimustes.

Magamistuba väiksem, elutuba suurem

Kui planeerida ruume, peaks arvestama sellega, et magamistoad võiksid olla väiksemad ning elutuba kindlasti kõige suurem – just see on koht, kus pereliikmed tegelikult kõige rohkem aega veedavad ning kuhu kõik võiks ära mahtuda. Mis puutub magamistuppa, siis vanemad võiks just lastele suurema ruumi eraldada. Täiskasvanud kasutavad enamasti magamistuba ainult öösiti, lapsed aga suurema osa ajast, sest nad ka õpivad ja mängivad reeglina seal.

Avatud köök

Mõned inimesed ei taha, et toidulõhnad leviks ja söögitegemine oleks keskne tegevus, kuid avatud köök-söögi-elutuba pole sugugi halb lahendus, kui ruumipaigutus hästi läbi mõelda ning luua tsoonid. Pole mõtet teha avatud ruumi, kui tegelikult ei mahugi inimesed korralikult laua taga istuma. Kuna söömine ja toidutegemine on perekondliku koosviibimise aeg, on tore, kui toidu valmistaja ei pea üksinda nokitsema, vaid saab teistega suhelda. Sama kehtib ka sõprade ja külaliste võõrustamise kohta – kuna meil on tänapäeval inimeste jaoks nii vähe aega, on oluline seda koosveedetud aega hästi ära kasutada.

Kontor versus külalistetuba?

Kodukontorist on saanud moodsa kodu osa. Tark oleks kontor ühendada külalistetoaga, sest nii saab vajadusel päeval tööd teha ning öösel vajadusel lahtikäival diivanil külalisi majutada.
Kontori puhul on kindlasti oluline, et oleks palju valgust ja aknapinda, muidu väsib tööd tegev inimene liialt ruttu ära. Sisuliselt polegi vaja lisaks valgusele rohkemat kui lauda ja mugavat tooli, nii et vahel annab sellise funktsionaalse tsooni tekitada ka elutuppa. Magamistuppa ei tasu aga kontorinurka sisse seada, sest magamistuba on ikka magamiseks ning psühholoogiliselt on tõestatud, et töötamine samas ruumis ei lase õhtuti korralikult uinuda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-07.11.2024 Kinnisvara ABC