Maailmamajanduse tuleviku osas jätkub veel ka optimistlike stsenaariumeid. Veidrad ajad maailmamajanduses on kestnud juba mõnda aega. Kaubandussõda, Brexit, negatiivsed intressimäärad, Saksa tööstuse hädaorg – ainest sünge tulevikupildi maalimiseks leiab küllaga.
Pessimistide leiavad oma viimsepäeva ennustustele kinnitust intressimäärade ebaloomulikest liikumisest, kus lühiajaline laen kannab kohati kõrgemat intressi kui pikaajaline ning võbelustest aktsiaturul. Kuid endiselt leidub ka optimiste, kes näevad tänases olukorras nii avaliku kui erasektori jaoks võimalust võtta laenu ülisoodsatel tingimustel ja teha tänu sellele vajalikke investeeringuid keskkonnasäästu ja tehnoloogiasse.
Vaid poliitikaga majanduslangust ei põhjusta
Mitmed praegused mured on põhjustatud poliitilistest otsustest. Üksteise ületrumpamine tollitariifide ja impordipiirangutega ohustab ettevõtete globaalset koostööd, suutmatus juhtida Brexiti-sarnaseid protsesse tekitab aga palju ebakindlust investeeringute tegemisel. Kuigi poliitiline ebakindlus on kõrge, näitab ajalugu, et vaid sellest ei piisa majanduskriisi esile kutsumiseks. Seetõttu suudetakse SEB hinnangul globaalset majanduslangust lähiaastatel vältida. Juhtivad keskpangad on võtnud selge kursi rahapoliitika täiendava lõdvendamise poole, mis annab raskustesse sattunud majandustele hingamisruumi. Kõrge tööhõive ja tööandjate jätkuv nõudlus lisakäte järele avaldab tööturgudele positiivset mõju, surudes allapoole „loomulikku“ tööpuuduse taset ja kaasates tööturule aina suuremat osa ühiskonnast.
Euroopa keskpank leevendab rahapoliitikat veelgi
Eesti jaoks on võtmeküsimus eurotsooni majanduse edasine käekäik, mis siiani on olnud vägagi eripalgeline. Tööstussektor, eesotsas Saksamaaga, on nigela nõudluse tõttu sattunud raskustesse. Teenindussfääris on äri aga endiselt hea, mida toetab väga kõrge tööhõive ja paras palgakasv. Euroopa majanduse lähiaegade võtmeküsimus peitubki selles, kas ja kuivõrd kanduvad tööstuse raskused sisetarbimisel poolele üle. Euroopa Keskpank teeb majanduse toetamiseks omalt poolt kõik, langetades aasta lõpuks hoiustele kehtestatud negatiivset intressimäära -0,6%ni. Seetõttu julgeme lähiaastaiks ennustada Euroopas pigem majanduskasvu paranemist, mis tänavuselt 1% juurest peaks 2021. aastaks jõudma 1,3%ni. Meie peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majandused on selgelt aeglustunud ja kasvavad lähiaastail mõõdukalt, keskeltläbi 1,5% aastas.
Eesti majanduskasv aeglustub
Kuigi 2019. aasta algas Eesti jaoks väga hästi, tekitavad mitmed näitajad muret tuleviku osas. Neist enim tähelepanu väärib tööstusettevõtete järsult langenud majanduskindlus, mis viitab sellele, et Euroopa tööstust räsinud probleemid on tänaseks ka siia kohale jõudnud. Lisaks ajutistele probleemidele nõudlusega, mõjutab tööstust Eesti tööjõu märkimisväärne kallinemine viimaste aastate jooksul, mis muudab mitmed ärid konkurentsivõimetuks. Neil põhjustel saab tööstuse ja ekspordi panus järgmiste aastate majanduskasvus olema tagasihoidlik. Sarnaselt paljudele teistele riikidele, püsib heas hoos teenindussektor, mis erinevalt tööstusest, on viimaste aastate kiirest palgakasvust ka palju võitnud. Tööstuse suur tähtsus tööhõives ja selle eeldatav kokkutõmbumine hakkab edaspidi paratamatult piirama ka eratarbimise kasvu. Töötuse suurenemine saab demograafilise trendi tõttu olema sellegipoolest tagasihoidlik.
Küsimärgi all on ka ehitussektori tulevik. Vaatamata potentsiaalse ostjaskonna kahanemisele on kinnisvarasektor olnud tulevikuplaanide tegemisel siiani küllalt julge. Koduostmise eas noorte arvu järsk langus võib seda optimismi peatselt aga tublisti kärpida. Täiendavat ebakindlust loob sektorile riiklike investeeringute tulevik olukorras, kus Euroopa Liidu finantstugi eelduste kohaselt tublisti väheneb.
Kokkuvõtvalt on Eesti sisenenud aeglasema kasvu faasi. SEB hinnangul kasvab Eesti majandus tänu aasta tugevale algusele tänavu veel 3%, kuid 2020. aastaks langeb SKP kasv 2,3% ja 2021. aastaks 2%ni.
