Eesti majanduslangus tundub olevat kestnud juba pea igavesti ja oodatud pööret ei ole toonud ka 2024. aasta. Siiski tundub paljude majandusnäitajate alusel, et jalad on lõpuks ometi põhja puutumas ja majanduse väljavaade hakkab paranema.
Äärmiselt nõrga välisnõudluse taustal püsib sisemajandus üllatavalt tugev
Täna avaldas Statistikaamet täpsemad andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti suuruse kohta 2024. aasta esimeses kvartalis. Väga suuri muutuseid võrreldes varem avaldatud kiirhinnanguga see kaasa ei toonud. Uuendatud andmete põhjal jäi SKP tase esimeses kvartalis mullusele alla 2,4% võrra, mis on mõnevõrra suurem langus kui varasem kiirhinnang -2,1%. Majandusseis halvenes oluliselt ka 2023. aasta viimase kvartaliga võrreldes – sesoonselt kohandatud andmete põhjal 0,5%.
Eesti majanduse seisu on enim mõjutanud olukord eksportturgudel. Eesti kogueksport jäi selle aasta esimeses kvartalis mullusele tasemele alla 7,8%, seejuures kaupade eksport pea 11%. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on kaupade eksport vähenenud lausa 17%. Oluliselt paremini on edenenud teenuste eksport. Vastupidiselt kaupadele, oli nende müük välisresidentidele seni pidevalt kasvanud ja kuigi selle aasta esimeses kvartalis see mullusega võrreldes kahanes, siis piirdus langus 2%ga. Selle põhjuseks oli transporditeenuste mahu vähenemine, mis olemuselt on tihedalt seotud kaubavahetuse aktiivsusega.
Äärmiselt nõrga välisnõudluse taustal on olukord kodumaises majanduses jäänud üllatavalt tugevaks. Eratarbimine aasta esimeses kvartalis endiselt kahanes, kuid ülejäänud numbritega võrredes üsna tagasihoidliku 1,4% võrra. Positiivse üllatuse pakkusid investeeringud, mis aastaga 11% kasvasid. Viimaseid mõjutas positiivselt ettevõtete kasvanud investeeringud. Aasta alguses olid ettevõtete investeeringud ehitusse mullusest tasemest lausa 40% suuremad ja ka seadmeparki panustati 22% rohkem kui aasta aega tagasi. Negatiivse panuse andis investeeringute poolel majapidamiste vähenenud huvi uute kodude soetamise vastu, millega seotud investeeringute maht kahanes aastaga umbes 9%.
Suurtel sektoritel läheb halvasti
Eesti majanduse keskmisest enam väljakutseid esitav seis peegeldub eriti hästi, kui vaadata SKP kujunemist majandusharude alusel. Nimelt andis suurima positiivse panuse SKP-sse üks kõige väiksemaid sektoreid, põllumajandus, mille lisandväärtus aastaga 75% kasvas. Sellega suures plaanis aga head uudised ka lõppevad. Erasektori poolelt panustasid SKP-sse positiivselt veel ainult kinnisvaralane tegevus ja mäetööstus, lisaks oli lisandväärtuse muutus plussmärgiga suuresti riigieelarvest rahastatud haridussektoris ja avaliku halduse tegevusalal. Kõigis teistes sektoris mahud aga vähenesid, paljudes seejuures oluliselt.
Suurima negatiivse panuse SKP-sse andis energeetika tegevusala, ent sisulises plaanis on kõige murettekitavam mõistagi kõige suuremate tegevusalade nagu töötlev tööstus ja kaubandus käekäik. Neist esimeses langes loodud lisandväärtus aastaga enam kui 9%, teises pea 7%. Nõudluse pidev kahanemine Eesti suurimates majandussektorites paneb küsima, kas ja kui kaua ettevõtted survele vastu suudavad panna?
Tööstuse väljavaade on paranenud
Kuigi tööstuse tähtsus Eesti majanduses viimastel aastatel järjepidevalt kahanenud, siis on tegemist jätkuvalt kõige suurema panustajaga nii tööhõivesse kui SKP-sse. Seetõttu sõltub Eesti majanduse edasine taastumine ennekõike just selle sektori edasisest edust. Negatiivseid uudiseid tööstuse käekäigu kohta on ilmunud küllaga ja heaks ei saa kindlasti pidada ka praegust olukorda, kus võrreldes 2022. aasta kevadel saavutatud tipuga on tootmismahud pea viiendiku võrra väiksemad. Õnneks on märgata ka positiivseid tendentse. Kuust-kuusse võrdluses on töötleva tööstuse tootmismahud suurenenud viimasest viiest kuust neljal. Järjepidevat kasvu näitab ka uute tellimuste indeks. Selle mõjul on pisut positiivsemaks muutumas ka tööstuse edasine väljavaade. Konjunktuuriuuringute põhjal on tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne tõusuteel, ehkki veel kaugel oma ajaloolisest keskmisest. Mingit eksponentsiaalset kasvu ei ole lähikuudel loomulikult oodata, ent arvestades tööstuse suurt mõju majanduse üldpildile, siis annab ka olude mõningane paranemine märkimisväärse panuse.
Tööstuse väljavaate paranemise taustaks on majanduskonjunktuuri tugevnemine peamistel sihtturgudel. Intressimäärade languse ootuses on nii ettevõtted kui majapidamised muutunud Euroopas tuleviku suhtes üldiselt optimistlikumaks. Suurimaks väljakutseks Eesti eksportijate jaoks on kahjuks aga kujunenud meie peamine kaubanduspartner Soome, kes teiste riikidega ühes taktis pole astunud.
Tööturg peaks jaekaubanduse taastumist toetama
Teises suures majandussektoris, jaekaubanduses, mis laiemalt inimeste tarbimiskäitumist peegeldab, pole kasvu veel näha. Samas on müügimahud viimastel kuudel stabiliseerunud ja majanduslik kindlustunne seeläbi paranenud. Tõele au andes pole jaekaubanduse seis Eestis liiga hapu olnudki, kuid kahanev müük on kaupmeeste meele mõistagi mõruks teinud. Sarnaselt tööstusele ei ole kiire tõus realistlik ka jaekaubanduses, ent on mitmeid faktoreid, mis sektorit siiski toetama peaks. Ennekõike võivad kaupmehed rõõmustada tööturu positiivse väljavaate üle. Vastupidiselt prognoosidele on Eesti tööhõive jäänud väga kõrgeks ja töötus hakanud viimastel kuudel hoopis vähenema. Pööret halvemuse suunas ei ennusta ka ettevaatavad indikaatorid. Konjunktuuriuuringute põhjal on küll jaekaubanduses ja tööstuses endiselt rohkem neid ettevõtteid, kes näevad töötajate arvu pigem kahanemas kui kasvamas, kuid optimistlikult meelestatud tööandjate arv viimastel kuudel järsult suurenenud. Teeninduses ja ehituses leidub täna juba rohkem neid ettevõtteid, kes sooviks värvata, kui neid, kes koondada. Selle tulemusena on tugevaks jäänud ka palgakasv. Esimeses kvartalis suurenes keskmine palk aastaga pea 9%, sama trendi jätkumisele viitavad ka Maksuameti andmed. Olulist hõlpu pakub majapidamistele leevenev inflatsioon, mis toob tänavu endaga kaasa reaalpalga tubli kasvu.
