Viimase nädala jooksul avaldatud makronäitajad on olnud peaaegu eranditult positiivse hõnguga. Eksport kasvas septembris tervelt 7%, turistide arv samal ajal 4% ning hinnang kolmanda kvartali majanduskasvu kohta oli 2,1% (kvartaliga 0,2%). Kolmandas kvartalis näitasid paranevat majanduskasvu ka eurotsooni suurriigid Saksamaa (0,1% kvartaliga) ja Prantsusmaa (0,3% kvartaliga), võrreldes teise kvartali stagnatsiooniga. Seega on ka välisnõudlus veidi paranenud, kuigi endiselt kidur.
Ning ekspordil on ka tõepoolest hakanud paremini minema. Juba teises kvartalis eksport enam ei langenud, nagu see oli ligi aasta jagu sinnamaani teinud. Eksport oli üks kahest peamisest majanduskasvu panustanud tegurist kolmandas kvartalis. Paranenud eksport võimaldas töötleval tööstusel tõusta peamiseks majandusveduriks, seda vaatamata sellele, et ka jaekaubandus jätkuvalt stabiilne ja tugev oli ning samuti ühe kasvumootorina jätkuvalt edasi toimib.
Kuna majanduskasv kolmandas kvartalis (2,1%) oli veidi aeglasem kui teises (2,4%), pidid investeeringud olema jätkuvalt väga nõrgad ning arvatavasti langesid. Sellele viitab ka ehitussektori lisandväärtuse langus, mis oli toodud välja kui ühe suurema kahanejana SKPs lisaks haldus- ja abitegevustele ja kutse-, teadus- ja tehnikaaladele.
Veidi vastuolulisema pildi annab sama aja kohta avaldatud tööturu statistika, mis väidab, et ehitussektoris tööhõive jätkuvalt suurenes ning töötlevas tööstuses hõive vähenes. Seega pole suund nendes sektorites siiani veel lõplikult selgunud.
Hõive tervikuna kolmandas kvartalis suurenes, umbes sama palju kui see kahes eelnevas kvartalis vähenes. Kõige enam suurenes hõive majutuse tegevusalal ning kõige enam vähenes haldus- ja abitegevuste valdkonnas.
Samal ajal hõive suurenemisega oli ka tööpuuduse määr kolmandas kvartalis (7,5%) suurem kui kvartal tagasi (7%), seda suurenenud aktiivsuse tõttu tööturul. Nii et taas on tööhõive ja töötuse määr liikunud ühes suunas ning seekord teises suunas kui varasemas kvartalites.
Tööturg reageerib reeglina hiljem kui majanduses toimuvad muutused. Kui juba tööturul on positiivsed arengud, siis peaks ka majanduse väljavaade olema paranenud. Mõneti on tööturul signaalid positiivsemad kui oodatud, kuid võivad osutuda ka lühiajaliseks statistiliseks kõikumiseks. Esialgu ootaks lähitulevikuks tööturul stabiilsuse säilimist.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
