Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat.
Intressitõusud muutuvad aeglasemaks
Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord küll pisut leebemad ja 0,75% suuruste intressitõusude asemel piirdusid nii USA föderaalreserv kui Euroopa keskpank peamiste intressimäärad kergitamisega 0,5% võrra. Senisest tagasihoidlikumate intressitõusude põhjus on ennekõike see, et intresse on juba mitmel korral kõvasti tõstetud ja ühel hetkel peab see tempo raugema.
Aeglasem tempo ei tähenda muidugi, et intressitõusudega oldaks ühele poole jõutud. Kommunikatsioonis, et senisel teel jätkatakse ka uuel aastal, olid üheselt selged nii föderaalreservi kui Euroopa keskpanga esindajad. Nii lubas Euroopa keskpanga juht Christine Lagarde tõsta intresse veel nii veebruaris kui märtsis 0,5% võrra, mis viiks Euriborile heaks lähendiks oleva hoiuseintressimäära 3% juurde. Taoline sõnavõtt oli turu ootuseid vaadates pigem karmim stsenaarium, sest võimalikuks peeti ka varianti, kus märtsis tõuseb intress vaid 0,25% võrra. Senisest kõrgemat tipmist intressimäära ennustasid ka föderaalreservi komitee liikmed, kelle individuaalsete ennustuste põhjal avaldatud graafiku kohaselt, võib USA peamiseks intressimääraks järgmise aasta lõpus kujuneda nüüd lausa 5,1%.
Inflatsioon on aeglustunud, ent mitte piisavalt
Keskpankade intressiotsuseid tuleb pidada pigem karmiks seetõttu, et inflatsioon on tegelikult hakanud aeglustuma nii Ühendriikides kui Euroalal. USAs jäi hinnatõusude tipuks juuni, kui tarbijahinnaindeks kasvas 9%. Novembriks oli see aga langenud juba 7,1% juurde. Kolm kuud järjest on aeglustunud ka alusinflatsioon ehk tarbijahinnad ilma energia ja toiduta, mis näitab, et majandus on tõepoolest senistelt kuumadelt temperatuuridelt asunud jahtumise teele.
Euroala on Ühendriikidest selles protsessis veel mitmed kuud maas, ent novembris tõmmati pisut hinge ka siinmail, kui inflatsioon alanes oktoobri 10,6% juurest 10%ni. Muutus alusinflatsioonis oli siiski marginaalne, piirdudes vaid 0,05%ga. Ligi 5% alusinflatsioon on Euroopa majanduse tavaolukorraga võrreldes selge ebanormaalsus ja nii ei ole edasistest intressitõusudest tõepoolest pääsu.
Kõrgemad intressid viivad majanduslanguseni
Keskpankade intressitõusude teine külg on muidugi majanduse aeglustumine ja tegelikult isegi langusse minek. Euroala tööstustoodang kukkus kuises võrdluses oktoobris juba 2% jagu ning pea samavõrra kahanes püsihindades müük jaekaubanduses. Samuti on kiirelt nõrgenenud nii ettevõtete kui tarbijate majanduslik kindlustunne. Seetõttu on rohkem kui tõenäoline, et 2022. aasta viimases kvartalis tuleb muutus euroala SKPs miinusmärgiga. Et kõrged intressimäärad – ja kahjuks ka inflatsioon – ei kao lühemas plaanis kuhugi, siis pole muidugi loota, et majanduslangus nii pea peatuks. SEB prognoosi kohaselt tuleb miinusmärgiga ka euroala 2023. aasta SKP muutus. Siiski usuvad prognoosijad, et majandus kohaneb kõrgemate intressimääradega ilma suuremate ekstsessideta ja järgmise aasta teises pooles võiks majandusaktiivsus paraneda. Kindlasti jälgivad olukorda pingsalt ka keskpangad, kelle jaoks täna on primaarne võitlus inflatsiooniga, ent lõppeks on see ainult üks alustala majandusliku stabiilsuse tagamisel. Kui majanduslangus peaks võtma liial dramaatilised mõõtmed ja tooma kaasa töötuse ülemäärase tõusu, siis on keskpangad valmis sisse panema ka tagurpidikäigu. Tänase seisuga küll midagi seesugust veel ei juhtu, sest nii USA kui euroala tööturg on püsinud väga heas seisus – euroala töötus kukkus oktoobris rekordmadala 6,5%ni! Ettevaates on tööandjad muidugi muutunud skeptilisemaks, ent vähemalt hakkab töötuse kasv toimuma väga kõrge baasi pealt. Loodetavasti tähendab see, et ka praeguse mõõnaperioodi lõpus, on tööhõive veel ajaloolises plaanis kõrgel tasemel.
Eesti majandus tuleb mõõnast läbi
Rääkides toimuva mõjust Eesti majandusele, siis ei jää muud üle kui korrata teada-tuntud klišeed – oleme väike avatud majandus ja globaalse majanduse tuuled võivad meid mõjutada palju rohkem kui mõnd Euroopa suurriiki. Selle selge tõestus on ilmne juba praegu tööstuses, kus räbala konjunktuuri tõttu eksportturgudel on tootmismahud langenud rohkem, kui mujal. Kõrgemad intressimäärad pärsivad kahtlemata ka Eesti majanduse toimimist, sundides ettevõtteid investeeringutelt kokku hoidma ja inimesi olema konservatiivsemad uue kodu ostmisel. Siiski on meie võlakoormus palju madalam ning nominaalne sissetulekute kasv kõrgem, kui meist jõukamates riikides, mistõttu pole 3% Euribor siinse majanduse toimimise jaoks ületamatu takistus. Sarnaselt ülejäänud Euroopale siseneme me sellesse langusperioodi tugeva tööturuga, kuid ka majanduse üldine vundament on väga heas seisus. Seetõttu tasub keerulisematel aegadel säilitada optimism ja uskuda, et Eesti majandus tuleb sellest mõõnast läbi ilma suuremate tagasilöökideta.
