Eesti majandus on suutnud näidata häid kasvunumbreid juba kolm aastat järjest. Eelmisel aastal andis kasvule hoogu juurde aktiivne ehitusturg, kuid ka inimeste julgus oma tarbimiskulutusi suurendada. Mitmed majandust seni kandnud hoovused on nüüd aga raugemas, mistõttu jääb SKP kasv edaspidi tagasihoidlikumaks.
Värsked andmed näitavad majandusolukorda oodatust tugevamana
Eile selgus lõpuks, kui kiiresti kasvas 2018. aastal Eesti majandus. Statistikaameti esmasel hinnangul päris kiiresti – 3,9%. Tegemist on juba kolmanda järjestikkuse aastaga, kui majandus näitab muljetavaldavat kasvu. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist oli alles esimese hinnanguga ja edasiste revisjonide käigus võib see number täpsustuda. Märkimisväärseid parandusi varasemate kvartalite andmetes tehti ka nüüd. Ennekõike muutus positiivsemaks hinnang olukorrale väliskaubanduses. Varasemate andmete pinnalt ei olnud olukord Eesti ekspordiga kiita. Kuigi eurodes mõõdetuna kasvas eksport mullu kiiresti, põhjustas seda suuresti energiahindade tõus ja inflatsiooni mõjuga korrigeeritult, näis olukord päris nukker. Uuendatud statistika põhjal ei ole olukord aga sugugi nii lootusetu. Nimelt näitavad uued andmed, et Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes mullu kokku tubli 4,3% võrra. Ka kaupade eksport, mille kesine käekäik varem muret valmistas, kosus nüüdse hinnangu järgi 3,6%.
Ennekõike paisutas majandust siiski sisemajanduse nõudlus. Kiire palgakasvu ja tugeva tööhõive taustal suurenes eratarbimine mullu koguni 4,6%, mis on suurim hüpe 2007. aastast. Positiivse üllatuse pakkusid aasta lõpus ka investeeringud. Kui varasematel kvartalitel olid põhivarainvesteeringud eelmise aasta kõrge baasiga võrreldes kidunud, siis IV kvartalis suurenesid need mullusega võrreldes lausa 18%, tänu millele oli ka investeeringute panus majanduskasvu aasta peale kokku märkimisväärne.
Majanduskasvu kannustab ehitus
Teatavasti saab SKP-d kokku arvutada mitmel eri moel. Vaadates seda tootmispõhiselt, st tegevusalade lõikes, ei saa kuidagi mööda vaadata ehitussektori tähtsusest mulluses majanduskasvus. Nimelt suurenes konkreetselt ehitusettevõtete lisandväärtus ehk kasumite ja palkade summa mullu üle 270 mln euro võrra, andes sellega SKP kasvust kolmandiku. Kui lisada ehitussektorile veel ka seotud tegevusalad nagu kinnisvara-alane tegevus, inseneri- ja arhitektuuribürood jms võib julgelt väita, et mullusest majandus¬kasvust andis aktiivne ehitustegevus vähemalt poole. Võrdluseks – aastal 2007. oli ehitussektori panus majanduskasvus väiksem kui 15% ehk toonane majanduskasv oli justkui laiapõhjalisem. Tõele au andes on ehituse osatähtsus kogu majanduses loodud lisandväärtusest tolle ajaga võrreldes siiski kahanenud.
Ehituse kõrval näitas head kasvu ka töötlev tööstus, kus lisandväärtuse kasv ületas 5%. Suurimat tuge pakkus selles puidutööstus, keda pole suutnud kõigutada ka Põhjamaade kinnisvaraturu aeglustumine. Samas ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et juba mõnda aega peitub Eesti ekspordi edulugu teenuste müügis, mitte kaubavahetuses. Eesti IT-ettevõtete tõus ei näita raugemise märke ja mullu andis sektor, mille osatähtsus kogu majanduses piirdub 4%ga, majanduskasvust pea 17%.
Aina suurem osa majanduses loodud lisandväärtusest kuulub töötajatele
Eelmisel aastal jätkus veel üks pikka aega kestnud trend – aina suurem osa majanduses loodud lisandväärtusest läheb ettevõtete asemel töötajate kätte. Töötajatele makstud hüvitised küündisid mullu 48,5%ni SKP-st, millest konkreetselt palgad andsid 36%. Seega läheb töötajatele täna oluliselt suurem osa lisandväärtusest kui teistes Balti riikides, ent ka Põhjamaades. Seda trendi on põhjustanud asjaolu, et palgakasv on juba pikka aega ületanud ettevõtete kasumite kasvu. Majanduse kui terviku huvides on, et paraneks ka ettevõtete kasumlikkus, sest palkade maksmist kasumite arvelt ei saa tööandjad taluda igavesti.
Lõpetuseks – paljud Eesti majanduskasvu seni kandnud hoovustest on minetamas oma jõudu. Tänavused ehitusmahud ei küündi ilmselt 2018. aasta tasemele ja ülikõrge tööhõive tõttu on raske näha uute inimeste lisandumist tööturule. Siiski peaks kiire sissetulekute kasv jätkuvalt innustama eratarbimist. Värskete andmete valguses pole ehk nii tume ka Eesti ekspordi tulevik. SEB ootab tänavu veel üsna edukat aastat majanduses, kus SKP kasvab umbes 2,8%.
