Eesti kolmanda kvartali majanduslangus osutus oodatust sügavamaks ja helgemate laikude leidmine majanduses on paras väljakutse. Majanduse kiirest taastumisest järgnevate kvartalite vältel ei unista keegi, kuid langustempo hakkab peagi aeglustuma ja 2024. aasta teises pooles võiks unistada ehk ka tillukestest kasvunumbritest.
Laiapõhjaline langus
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kujunemise kohta selle aasta kolmandas kvartalis. Kahjuks osutusid need oodatust veelgi nigelamaks. Kui varem avaldatud kiirhinnangu põhjal kahanes SKP aastases võrdluses 2,5%, siis viimastel andmetel lausa 3,9%. Lisaks suurele kukkumisele eelmise aastaga võrreldes, süvenes langus ka kvartaalses lõikes. Nimelt jäi SKP tase hooajaliste tegurite ja kalendripäevadega korrigeerides teise kvartali omale alla 1,3%. Taas tuleb muidugi meeles pidada, et reeglina räägitakse SKP-st, majanduskasvust ja -langusest püsihindades ehk eemaldades inflatsiooni mõju. Nii-öelda tavalistes eurodes ehk nominaalhindades oli majanduskasv endiselt positiivne – 1,2%.
Kuigi majanduslangus on olnud laiapõhjaline, siis on seda kõige enam tõuganud tagant äärmiselt nigel nõudlus Eesti peamistel eksportturgudel. Kokku kahanes Eesti eksport kolmandas kvartalis aastaga 12%, seejuures kaupade eksport lausa 17%. Juba pikemat aega painab eksportijaid äärmiselt madal nõudlus Põhjamaades, seda eriti kinnisvara- ja ehitusega seotud valdkondades. Viimastel kuudel on langus süvenenud aga muudel Euroopa turgudel, mille tulemusena jäävad näiteks kaubaekspordi mahud mullusele alla juba veerandi võrra. Negatiivset mõju SKP-le on võimendanud asjaolu, et samal perioodil piirdus impordi kahanemine 6%ga, jättes Eesti väliskaubandusliku bilansi suurde puudujääki.
Varasemast pisut tagasihoidlikumaks jäi kolmandas kvartalis eratarbimise kahanemine, mis mullusega võrreldes vähenes 2,5%. Siiani on tarbimist pärssinud ennekõike kõrgele tõusnud hinnatase ja tarbijate ebakindlus suuremate ostude tegemisel. Samas on väga tugev püsinud tööhõive ja kiirelt suurenenud ka inimeste sissetulekud. Viimastel kuudel on siiski halvenema hakanud ka olukord tööturul, ent vähemalt siiani, pole see tarbimist veel oluliselt piirama hakanud. Inimeste konservatiivsusest tarbimisel annab märku see, et üsna kindlalt on suurenemas majapidamiste hoiused pankades.
Üllatuslikult suurenesid kolmandas kvartalis investeeringud põhivarasse, seda pea 10% võrra. Statistikaameti andmetel põhjustas seda ennekõike ettevõtete investeeringud hoonetesse ja muudesse rajatistesse, mis kasvasid aastatagusega võrreldes enam kui poole võrra. Investeeringute komponendi prognoosimine SKP-s on suhteliselt tänamatu töö, sest väikeses riigis võivad mõne ettevõtte üksikud otsused suurt pilti palju muuta. Ettevõtete suurest investeerimisjulgusest ei saa praeguses majanduskeskkonnas kahjuks kindlasti rääkida.
Ekspordiga seotud tegevusalad kukuvad
Ent kuidas on majanduslangusega toime tulnud erinevad ettevõtlussektorid? Vaadates SKP statistikat majandusharude lõikes, kannustasid langust tagant ennekõike ekspordiga seotud tegevusalad – tööstus ja veondus-laondus. Töötlevas tööstuses kahanes lisandväärtus aastaga 10%, veonduse ja laonduse sektoris aga lausa 27%. Kui jätta välja koroona-aja ajutine ja lühike mõõn, siis on tööstuse tootmismahud praeguseks kahanenud lausa 2018. aasta tasemele. Nominaalnäitajate poolest pole olukord kuigivõrd parem. Värske ettevõtlussektori statistika põhjal kahanes sektori müügitulu kolmandas kvartalis 9%, kasumid 5%.
Lisaks veondusele-laondusele ja tööstusele vedas SKP numbreid tugevalt alla ka lisandväärtuse vähenemine info ja side sektoris, kus see kukkus 14%. Õnneks tundub selle taga olevat pigem kasumite vähenemine telekomisektoris, mitte IT ja tehnoloogiasektori raskused. Seal tundub vastupidiselt keerulisem majanduslik ajajärk olema äritulemusi soosinud. Ettevõtlussektori statistika pinnalt suurenes sektori müügitulu kolmandas kvartalis 33%, kasumlikkus aga lausa +56%. Lisandväärtus oli languses ka enamuses teistes suurtes sektorites. Ehk üllatuslikult tagasihoidlikuks jäi langus jae- ja hulgikaubanduse alal, kus vaatamata olulistele müügimahtude vähenemisele
Majandus kohaneb uute oludega väiksemate kasumite arvelt
Eesti majanduse pikaajaline trend majanduses loodud lisandväärtuse jagamisel on olnud kasumite kahanemine kasvavate tööjõukulude arvel. Kui umbes kümmekond aastat tagasi moodustas tegevuse ülejääk ja segatulu SKP-st ligi 30% ja töötajatele makstud hüvitised 45%, siis 2020. aastaks oli see suhe jõudnud vastavalt umbes 20% ja 50% juurde. Vahepealsed kriisid võimaldasid ettevõtetel kasumlikkust parandada, kuid viimased kvartalid on ennistamas eelnevat olukorda. Ka nüüd on majandus uute oludega kohanemas esialgu kasumlikkuse arvelt. Selle aasta kolmandas kvartalis kasvasid töötjatele makstud hüvitised aastases lõikes veel 10%, samas kui tegevuse ülejääk kahanes 16%.
Ettevaade
Vaadates maailmamajanduses toimuvat ja erinevate institutsioonide prognoose, siis ei saa kiiret pööret paremuse suunas lubada. Positiivse poole pealt valitseb turgudel küll ootus, et tagasihoidlikud inflatsiooninumbrid lubavad keskpankadel hakata järgmise aasta keskpaigas intressimäärasid allapoole tooma. Eelduste kohaselt peaks soodsamad laenumaksed andma majandusele rohkem hingamisruumi, võimaldades kodulaenumaksete kõrvalt inimestel endale ka midagi meelepärasemat lubada. Teisalt on majandusprognoosid negatiivsemad just Eesti peamiste kaubanduspartnerite jaoks. Näiteks Eesti kaupade jaoks kõige olulisema sihtturu Soome, majandus kasvab järgmisel aastal ennustuse kohaselt vaid 0,5%, samas kui Rootsis SKP isegi 0,4% kahaneb. Tänase teadmise pinnalt ennustab SEB Eestile järgmiseks aastaks siiski tillukest 0,4% suurust majanduskasvu.
