SEB värske majandusprognoosi põhjal suudab maailmamajandus lähiaastail suuremaid karisid vältida, kuid tööturu poolt seatud piirangud hoiavad kasvu tagasihoidlikuna. Eesti majanduskasv aeglustub järsult nõrga väliskeskkonna mõjul, kuid eratarbimine ei luba SKP kasvul langeda alla 2 protsendi taseme.
Maailmamajandus on stabiliseerunud
Pärast heitlikku poolaastat on olukord maailmamajanduses muutunud viimastel kuudel stabiilsemaks. Föderaalreservi kolm järjestikkust intressikärbet, positiivsed sõnumid USA ja Hiina kaubandusläbirääkimistest ja tööstuse languse peatumine Aasias on andnud tuleviku osas suuremat kindlust. Kõige selgemalt peegeldub julgem vaade aktsiaturgudel, mis on jõudsalt ülespoole rühkinud ja vallutavad vähemalt USAs aina uusi kõrgusi.
Tööturud on aastakümnete tugevaimad
Kuigi globaalse majanduslanguse tõenäosus on vähenenud, jääb majanduskasv vähemalt jõukates riikides hillitsetuks, seda ennekõike geopoliitika ja olukorra tõttu tööturul. OECD riikides on keskmine töötuse määr jõudnud viimase 40 aasta madalaimale tasemele, USAs on töötus koguni viimase 50 aasta väikseim. Ainuüksi seetõttu on majanduskasvu oluline kiirenemine äärmiselt ebatõenäoline. Kiirem majanduskasvus eeldaks hüppelist tõusu tootlikkuses, mis vähemalt Euroalal on viimastel kvartalitel pigem stagneerunud.
Euroala majanduskasvu piirab nii eksport kui tarbijate ettevaatlikkus
Praeguse majanduskeskkonna probleemid on kõige selgemalt nähtavad globaalses kaubavahetuses, mille varasem kiire kasv on pöördunud langusse. Üks kaubanduse aeglustumise põhjustest on USA ja Hiina vaheline tariifisõda. Kaitsetollide otsene mõju on olnud pigem vähene, kuid see on mõjutanud majandusosaliste kindlustunnet ja muutnud ettevõtted uute investeeringute tegemisel väga ettevaatlikuks. Just ekspordi madalseis on üks peamistest põhjustest ka Euroala aeglase majanduskasvu taga. Ekspordist sõltuvate Saksamaa ja Itaalia majanduskasv saab olema tagasihoidlik kogu meie prognoosihorisondi vältel, samas kui rohkem sisetarbimisest sõltuvad riigid jätkavad stabiilset kasvamist. Sisetarbimise tõus saab vaatamata tööturu tugevusele olema siiski pigem tagasihoidlik, sest tarbijad on ettevaatlikud ja soovivad pigem suurendada säästmist kui rohkem tarbida. Tänavu piirdub Euroala majanduskasv kõigest 1 protsendiga, tõustes 2020. aastal 1,1 protsendi ja 2021. aastal 1,3 protsendini.
Eesti majanduskasv aeglustub järsult
Ekspordist sõltuva Eesti jaoks on praegune väliskeskkond selgelt ebasoodne. Teisalt on eksportijad suutnud sellel aastal vastutuult väliskaubanduses üsna hästi trotsida. Ehkki kaubaeksport on languses juba alates juunist, on seda suuresti põhjustanud energiakaupade müügi suur langus. Küll on tööstusettevõtted muutunud tuleviku osas väga pessimistlikuks ja tõenäoliselt hakkab mahtude langus puudutama aina suuremat osa tegevusaladest. Lisaks hetkekonjunktuurile on küsimärgi all eksportiva tööstuse pikaajaline konkurentsivõime. Isegi võrreldes sarnase elatustasemega riikidega, on Eesti töötlevas tööstuses hõivatud liiga palju inimesi, kuid sealt saadav lisandväärtus on madal. Seetõttu peab osa tänastest tööstusettevõtetest peagi uksed sulgema või muutma oma äriplaani.
Eesti majanduskasvu jääb toetama eratarbimine. Eesti tööhõive püsib ühena kogu Euroopa kõige kõrgematest ja kroonilise tööjõupuuduse tõttu ei ole valmis tööandjad töötajatest loobuma ka siis, kui majandus veidi aeglasemalt kasvab. Kuigi pensionireform, ei ole Riigikogus veel heakskiitu saanud, näib täna juba üsna kindlana, et 2021. aastal osa elanikkonnast oma pensionisäästud realiseerib. Hüppeline tarbimise kasv ergutab majanduskasvu siiski vaid korraks.
Tugeva aasta alguse tõttu kasvab Eesti SKP tänavu 3,2 protsenti. 2020. aastal aeglustub Eesti majanduskasv vaid 2 protsendini. Pensionireformi mõjul on 2021. aastal oodata kasvu kiirenemist, kuid endiselt nigela ekspordinõudluse tõttu piirdub SKP tõus 2,6 protsendiga.
