Kuigi poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini kui kunagi varem, rühib maailmamajandus sellest hoolimata ülesmäge. Majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemine viib meid lähemale keskkonnale, mida oleme harjunud pidama normaalseks. Protektsionistlike ideede levik ja kõikuv julgeolekutasakaal võivad majandusele sellegipoolest saatuslikuks saada. Eesti majanduskasv kogub hoogu, toeks investeeringute taastumine.
Majanduskeskkond tugevneb, hoolimata pöördelisest ajajärgust poliitikas
Viimase aasta jooksul toimunud sündmused poliitikas on andnud majandusanalüütikutele mõtteainet. Kui uudiste poliitikaveerg maalib lähitulevikust aina süngemaid pilte, siis majandusnäitajad liiguvad vastupidiselt positiivses suunas. Majanduslik kindlustunne on paljudes riikides kõrgeimal tasemel alates 2011. aastast. Ajalooliselt on majanduskriisidest taastumine võtnud keskmiselt 6 kuni 8 aastat. Praegune majanduskasvu kiirenemine sobitub eeltoodud seaduspäraga hästi. Mitmetes riikides on tootmisressursside kasutatus jõudnud tasemele, mistõttu nõuab edasine kasv investeeringuid. Viimaste taastumist on oodatud kaua. Stabiilsuse on saavutanud nafta hind, mis leevendab mitme suure nafta tootmisele toetuva majanduse olukorda. Samas on inflatsioon veel piisavalt madal, et soodustada tarbimist riikides, kes naftat impordivad.
Positiivseid uudiseid majandusvallast kipub siiski aina enam varjutama poliitiliste riskide kuhjumine. Kaubanduse piiramine ja ebakindlus tuleviku osas ei suurenda pikaajalist heaolu kasvu. USAs on Donald Trumpi saamine presidendiks vähemalt esialgu aktsiaturgu hoopis kergitanud. Selles väljendub turgude karm reaalsus, kus lühiajalist tulu kiputakse eelistama pikale plaanile. Võimalik majanduse stimuleerimine veelgi suurema laenamise abil ja konfliktide otsimine seniste partneritega, ei teeni USA majandushuve pikaajaliselt. Euroopas on kokku varisenud lootused Suurbritannia sujuvaks lahkumiseks ühisest liidust. Tundub tõenäoline, et Suurbritannia lihtsalt „kukub“ ühendusest välja enne, kui saavutatakse kokkulepe edasiste majandussuhete osas. Seetõttu ei tea ei ettevõtted ega inimesed, kas neil on ka aastal 2020 võimalik kummalgi pool La Manche’i äri ja tööd teha.
Tugevnev majanduskasv kannustab inflatsiooni taastumist
Usume siiski, et poliitilise tormi ülekandumine reaalmajandusele saab olema tagasihoidlik. Ajalooliselt on pingelisem julgeolekuolukord mõjutanud majanduskasvu üllatavalt vähe. Lähtudes tegelikest, mõõdetavatest majandusindikaatoritest, oleme prognoose mitme riigi jaoks korrigeerinud ülespoole. Nii usume, et USA majandus kasvab sel aastal 2,6% ja 2018. aastal 2,5%. Ka Hiina majanduskasv saab olema esialgselt oodatust veidi kõrgem – 6,6% tänavu ja 6,2% järgmisel aastal. Euroala kiirelt vähenev töötus ja eksportiva sektori edu peaks 2017. aastal kaasa tooma 1,8% ja 2018. aastal 1,9% suuruse SKP kasvu. Eesti jaoks ehk kõige olulisem on optimistlikum vaade Põhjamaade majandusele. Rootsi majanduskasv peaks 2017. aastal küündima 3,1% ja 2018. aastal 2,4%. Varasemast oluliselt kiiremat kasvu ootame ka Soomes, mis paraku piirdub küll 1,5% suuruse SKP tõusuga. Erandlikult ei tasu optimistlikumalt vaadata Suurbritannia majandust, kus kaubandusläbirääkimiste prognoosimatu tulemus pidurdab investeerimisjulgust, seda hoolimata naela odavnemisest viimase 20 aasta madalaimale tasemele.
Üheks kõige olulisemaks küsimuseks finantsmaailma jaoks on inflatsiooni edasine kasvutempo ja keskpankade poliitika selle kontrollimisel. Tarbijahindade kasv on viimastel kuudel selgelt kiirenenud nii Euroopas kui USAs. Võimalik majanduse elavdamine lõdvema eelarvepoliitika abil ja protektsionistlikud ilmingud kaubanduses võivad lähitulevikus viia inflatsiooni oodatust kiirema tõusuni. Seetõttu oleme ootusi hindade kasvule mõnevõrra tõstnud. Siiski usume, et hinnakasv saab vähemalt 2017. ja 2018. aastal olema tagasihoidlik. Keskpankadelt on oodata aeglast naasmist normaalse rahapoliitika poole. Eeldame, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära sel aastal kaks korda, järgmisel enamgi ja jõuab 2018. aasta lõpuks 2,0% tasemeni. Kuigi Euroopa Keskpank jätkab oma varaostuprogrammi tõenäoliselt veel ka 2018. aastal, hakatakse alates sügisest vähendama ostetavate võlakirjade kogust.
Eesti majanduskasvu kiirendab investeeringute taastumine
Avatud, väliskaubandusest sõltuva riigi nagu Eesti jaoks on aina enam endasse tõmbuv ja siseturgu kaitsev maailm mõistagi kahjulik. Eesti inimeste heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega teiste riikide valmidus teha meiega äri, kuid olla meile toeks ka oma julgeoleku tagamisel. Kuigi näeme vastupidise mõtteviisi levikut, peab Eesti olema seda julgem vabakaubanduse ja väärtuspõhise välispoliitika eestkõneleja. Suurenenud riskidele arvulise väärtuse andmine on siiski spekulatsioon. Saame täna lähtuda mõõdetavatest majandusnäitajatest, mis on Eesti majanduskasvu jaoks pigem soodsad. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sellel aastal 2,2% ja 2018. aastal 3,1%. Kaua oodatud muutuseks saab olema investeeringute tõus. Eestis tehtud investeeringutes põhivarasse on traditsiooniliselt suurt osa täitnud riik, ehitades uusi teid ja hooneid. Oodatav Euroopa Liidu finantstoetuste aktiivsem kasutamine, kohalike omavalitsuste valimisaasta ja valitsuse kava riiklike investeeringuid suurendada omab lähiaastail majanduskasvule positiivset mõju.
Erasektoris on jätkuva palgatõusu toel oodata kinnisvaraturu püsimist optimistlikus laines. Et Eesti ettevõtete tootmisvahendite kasutatus on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, peavad ka nemad paratamatult investeeringutele mõtlema. Tööturunäitajates hakkab peegelduma pikalt kestnud vastuolu ettevõtete sissetulekute ja palgakasvu vahel. Ettevõtted, kes ei suuda kasvatada toodangu väärtust, peavad muutuma efektiivsemaks või nad tõrjutakse turult välja. Tööturgu mõjutab ka hoogu koguv töövõimereform. Seetõttu jõuab töötuse määr 2018. aastaks prognoosi kohaselt 8%ni. Samas jääb nõudlus oskustega töötajate järele kõrgeks, mis sunnib palkasid kasvule. Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust olla veelgi ambitsioonikam, seda ka oma ärimudeli muutmisel. Kaubanduspartnerite soodne olukord peaks Eesti ekspordil võimaldama lähiaastail kasvada ligi 4% tempos. Samas jääb impordi kasv meie hinnangul isegi kiiremaks. Sel aastal 2,6%ni küündiv inflatsioon kärbib eratarbimise kasvu, kuid 2018. aastal on tulumaksureformi tõttu oodata eratarbimise olulist suurenemist.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
