Oodatav intressimäärade langus loob aluse majanduse kiiremaks kasvuks. Maailmamajanduse väljavaade 2024. aastal on muutunud viimastel kuudel positiivsemaks. Mõistagi ei tähenda see kiire majanduskasvu taastumist, ent loodetud stsenaarium – pehme maandumine, tundub aina tõenäolisem viis, kuidas majandus kiirest intressitõusude tsüklist väljub. SEB prognoosi kohaselt on piirdub Euroalal inflatsioon tänavu 1,3% ja Ühendriikides 2,4%ga. Et keskpangad on seatud eesmärgi suuresti saavutanud, asutakse intressimäärade kärpimise teel taas majanduselu elavdama. SEB hinnangul langeb Euroopa keskpanga hoiuseintressimäär, mis kujundab ka euribori taseme, detsembriks 3% juurde. 2025. aasta lõpuks kukub see aga kõigest 2%ni.
Eesti kaubanduspartnerite majandused tänavu ei kasva. Alanev inflatsioon ja intressimäärad toetavad Euroopa majanduse taastumist, ent Euroala keskmine majanduskasv piirdub tänavu siiski kõigest 0,5%ga. Kahjuks on SKP prognoos veel nigelam Eesti peamiste kaubanduspartnerite jaoks. Nii on näiteks Saksamaad tänavu ootamas nullkasvu aasta, mis mõjutab eksportivate tööstust nii Eestis kui Soome ja Rootsis, kelle jaoks on Saksamaa samuti väga oluline turg. Soikunud ehitustegevuse tõttu jääb nullilähedaseks majanduskasv tänavu ka Rootsis, mis mõjutab negatiivselt paljusid Eesti tööstusettevõtteid. Soome majandus tänavu isegi kahaneb, tõsi, küll tagasihoidliku 0,2% võrra.
Majanduslangus muutub nähtavaks. Eesti majanduse senine käekäik on olnud mõneti kummaline. Püsihindades mõõdetud SKP on olnud languses juba 2022. aasta algusest saadik, mistõttu on majanduse maht kukkunud tipust mõõdetuna umbes 6%. Pika aega aitas majanduse kahanemist püsihindades peita selle kiire nominaalne kasv. Suurenesid nii ettevõtete kui majapidamiste sissetulekud eurodes, kuid raha ostujõu kahanemise tõttu oli ühiskond vaesem kui enne. Nüüd on langusesse pöördunud ka nominaalne majanduskasv, mis esmalt on avaldunud ettevõtete senisest kehvemates majandustulemustes, kuid surutis hakkab aina enam jõudma ka palgatöötajateni.
Eesti majandust painab ekspordi nõrkus. Sarnaselt eelmisele aastale, jääb ka tänavu Eesti majanduse suurimaks nõrkuseks eksport. Kuigi globaalne majanduskonjunktuur on aeglaselt paranemas, jäävad Põhjamaade hädad siinset eksportivat tööstust painama pikema aja vältel. Selle tulemusena kahaneb Eesti eksport tänavu veel 1% võrra, seda just kaupade väljaveo vähenemise tõttu, samas kui teenuste eksport panustab majanduskasvu positiivselt. Jõulisemat ekspordi paranemist on oodata 2025. aastal, kui laiapõhjaline nõudluse taastumine kasvatab seda 5%.
Paigalseis ka sisetarbimises. Tagasihoidlikuks jääb sellel aastal ka Eesti sisenõudlus. Ekspordi edasine kahanemine sunnib ennekõike töötlevat tööstust jätkama töötajate arvu kärpimisega, kuid väiksemaid koondamisi on oodata ka teistes sektorites. Seetõttu tõuseb töötus tänavu 8,7%ni ja palgakasv aeglustub 6,5% juurde. Kui varasemalt on majapidamiste tarbimist tagasi hoidnud kiire inflatsioon ja madal tarbijakindlus, siis nüüd ka tööturu olukorra halvenemine. Eesti tänavune hinnakasv piirdub prognoosi kohaselt 3,8%ga, taandudes 2025. aastaks 2,5%ni. Aeglustuv inflatsioon hakkab parandama inimeste ostujõudu ja aasta teises pooles paraneb ka tarbijakindlus. Nende tegurite koosmõjul jääb eratarbimine sel aastal mullusele tasemele, 2025. aastaks ootame aga juba 3% kasvu. Aeglustuv ehitustegevus ja ettevõtete ebakindlus investeerimisel kärbib investeeringuid põhivarasse, mis kahanevad tänavu 2%.
Majanduskasv taastub alles 2025. aastal. Kokkuvõttes ei võimalda nõrk välis- ja sisenõudlus naasta Eestil kasvurajale ka sellel aastal ning prognoosi kohaselt kahaneb Eesti SKP tänavu veel 0,5%. Uuesti hakkab majandus kasvama 2025. aastal, mil ootame 3,5% SKP tõusu.
