2022. aasta saab maailmamajanduse jaoks olema katsumuste rohke
Venemaa rünnak Ukraina vastu on endaga kaasa toonud mõõtmatud inimlikud kannatused, kuid sõjal on laiemad majanduslikud tagajärjed kogu maailma jaoks. Juba varem tuule tiibadesse saanud inflatsioon kogub toorainete hinnatõusu najal aina hoogu. Nii Venemaa kui Ukraina on varasemalt olnud väga olulised põllumajandustoodete eksportijad. Vene nafta ja gaasi boikoteerimine on jällegi toonud kaasa täiendava energiahindade tõusu. Maailmast pole kadunud ka koroonaviirus, mille puhanguid Hiinas jõuliste piirangutega alla surutakse, mis aga omakorda põhjustab globaalsetes tarneahelates jätkuvaid tõrkeid.
Intressimäärad on tõusuteel
Vaatamata keerulisele olukorrale majanduses, on pea kõik suured keskpangad intressimäärasid juba tõstnud või seda peagi tegemas. Seda põhjustab liiga kõrgeks ja laiapõhjaliseks muutunud inflatsioon. Kui keskpangad ei tegutse, on risk suur, et ka pikaajalised inflatsiooniootused tõusevad lendu. Olukorra tõsidust iseloomustab tõik, et esmakordselt alates 2011. aastast on intresse tõstmas Euroopa keskpank, kes alustab nende kergitamisega juba juulis.
Peamine stsenaarium on endiselt pehme maandumine
Eelneva taustal ei ole küsimus seega, kas kasv aeglustub, vaid kui palju? Kas keskpangad ja valitsused suudavad majandust tasakaalustada või oleme teel sügavasse majanduslangusse? See on keeruline ja ebakindel protsess, kuid meie peamine stsenaarium on see, et pehme maandumine on kõigest hoolimata tõenäoline. Nõudlus ja tööturg püsivad enamikus suurtes majandustes tugevad, paljudel ettevõtetel läheb hästi ja majapidamistel on kogunenud ulatuslikud säästud. Kuid majanduse pehme maandamine ei ole lihtne ning ajalugu pakub palju näiteid keskpankadest, kes läksid liiga kaugele või liiga kiiresti.
Eesti eksport püsib tugev
Eesti majanduse tänavuse kasvukiiruse määrab ära see, milliseks kujuneb euroala, eriti meie peamiste kaubanduspartnerite käekäik. SEB prognoosi põhjal kasvab euroala SKP 2022. aastal 2,2% ning nii Soome kui Rootsi SKP 1,8%. Kui need prognoosid peavad, siis on raske uskuda, et käesolev aasta meie jaoks ületamatuid tagasilööke tooks. Konjunktuuriuuringud ja senine statistika näitavad, et eksportiva tööstuse kaupade järele püsib endiselt tugev nõudlus. Teenuste ekspordile annab tagasilöögi Vene transiidi mahtude vähenemine, ent IT-teenuste müük oli juba möödunud aastal lähedal sellele, et ületada veondus- ja laondusteenuste ekspordikäive.
Suurimaks väljakutseks saab käesoleval aastal olema väga kõrge inflatsioon
Viimaste kuude hinnatõus on olnud hirmuäratavalt suur. Eelmise aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu hakkab hinnakasv järgmistel kuudel küll taanduma, ent 2022. aasta keskmine inflatsioon küündib sellegipoolest 13% juurde, mis on suurim tarbijahinnaindeksi tõus alates 1990. aastate keskpaigast.
Kiirele inflatsioonile vaatamata on majapidamiste tarbimine tugev
Sisetarbimise jõuline kasv selle aasta esimeses pooles on olnud üllatav ja märk majapidamiste sissetulekute endiselt kiirest suurenemisest ning kõrgest kindlustundest. Järgnevatel kuudel hakkab inflatsioon siiski käitumises korrektuure tegema ja tarbimise kasv aeglustub järsult. SEB prognoosi põhjal kasvab eratarbimine tänavu püsihindades vaid 0,8% võrra.
Eesti tänavune majanduskasv saab olema napp
Väga kiire inflatsiooni tõttu kasvab Eesti SKP 2022. aastal püsihindades vaid 0,6%. Samas ei pruugi paigalseis olla majandusosaliste jaoks tajutav, sest nominaalne, eurodes mõõdetav majanduskasv on endiselt väga kiire, mis paisutab nii ettevõtete käibeid kui töötajate palganumbreid. Lihtsalt sama kiiresti, kui jõuab raha kontole, kipub see hinnatõusu tõttu ka kuluma. Inflatsioon peaks leevenema 2023. aastal, mistõttu saab SEB prognoosi põhjal suurem olema ka reaalne majanduskasvu number. Varasematest aastatest tagasihoidlikuma nõudluse, ent ka pakkumispoolsete kitsaskohtade tõttu piirdub see küll 2,0%ga.
