Enamasti üritavad korteriühistud väiksemad remonditööd omavahenditega ära teha ning laenu hakatakse taotlema siis, kui raha enam ei jätku. Peamiselt puudutab see suuri töid, näiteks katuse, küttesüsteemi või fassaadi renoveerimist. Mis võiks olla esimene samm ja kuidas toimub laenuprotsess, selgitab SEB Panga äriklientide osakonna kliendihaldur Martin Kuuskmäe.
Esimese sammuna võiks korteriühistu pöörduda panga poole, et vaadata koos laenuhalduriga üle korteriühistu plaanid ja saada pangalt esialgne hinnang projektile. Laenuhaldur aitab hinnata korteriühistu võimekust laenu tasuda, arvutab välja optimaalseima laenusumma ja igakuise tagasimakse suuruse ning annab nõu laenu ja tagatisega seotud küsimustes. Pigem tuleks küsida alati julgelt ja palju, sest laenuvõtmine on korteriomanikele väga oluline samm!
Pank mõistab, et on palju korterelamuid, mis vajavad vanuse tõttu investeeringuid näiteks küttekulude vähendamisse, hoone soojustamiseks või katuse remonttöödesse. Siiski võib juhtuda, et pank hindab konkreetse projekti liiga riskantseks ja ei laena renoveerimiseks raha. Seda juhtub näiteks siis, kus korteriühistu liikmete maksekoormus kasvab laenu võtmisel panga hinnangul liiga kõrgeks või korteriühistul on palju võlglasi.
Korteriühistule laenu taotlemiseks vajalike dokumentide läbitöötamine võib võtta aega kuni kaks nädalat, aga kõik sõltub dokumentide korrektsusest. Muu hulgas soovib pank näha näiteks korteriühistu majandamisega seotud dokumente, majandamiskava, aruannet võlgnevuses olevate korteriomanike kohta, ehitise ekspertiisi või energiaauditit ja renoveerimistööde hinnapakkumisi. Majandamiskava esitamise nõue on tekitanud nii mõnelegi korteriühistule üllatusmomendi, kuna nad pole seda eraldi dokumendina varem teinud. Samas on tegemist möödapääsmatult vajaliku dokumendiga rahavoo juhtimiseks – see aitab eelarvestada korteriühistu tulusid ja kulusid.
Minimaalne korteriühistutele laenutatav summa on 10 000 eurot, aga maksimaalne summa ei ole määratletud, sest see sõltub ühistu maksevõimest. Tavapäraste renoveerimistööde puhul on laenutähtaeg kuni 15 aastat ja suuremahuliste tööde puhul, mis võimaldavad korteriühistul saavutada energiasäästu näiteks küttekulude kokkuhoiu näol, on tähtajaks kuni 20 aastat. Minimaalne omafinantseering korteriühistu laenude puhul on 10% tehtavate tööde kogumaksumusest ning KredExi renoveerimistoetust saab võtta arvesse kui omafinantseeringut. Kui korteriühistu on viimase kahe aasta jooksul teinud ehitustöid, võib pank arvestada ka nende maksumused projekti kogumaksumuse juurde.
