Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud näitajatest, mis valdavalt olid üsna minoorset tooni. See tekitab küsimuse, kas nüüd olemegi taas kasvurajal tagasi ning edasi on suund aina üles?
Positiivseid arenguid siin-seal on, kuid jään ikkagi oma senise arvamuse juurde, et suuremaks hõiskamiseks on veel vara. Siiani on väga vähe
näitajaid, mis avaldaksid, mis sellise suunamuutuse taga olla võiks. Lisaks sellele, et tegemist on uue (ja positiivsema?) metodoloogiaga
Statistikaameti poolt, mis ei võimalda seda eelneva kvartali andmetega otseselt võrrelda.
Eurotsoonis läheb majandustel jätkuvalt heitlikult. Teises kvartalis Eurotsooni majandus tervikuna ei kasvanud (võrreldes eelmise kvartaliga), mis oli paljudele pettumuseks. Majanduskasv kõigub kvartaliti plussist miinusesse ka Eurotsoonis. Pärast esimese kvartali tugevat kasvu Saksamaa majandus taas kahanes. Järeldus Eestile on siit üsna ühene – välisnõudluse poolt lisapanust majanduskasvu ei tule. Kasv võib kiirelt taas languseks muutuda ja vastupidi. Lisanduvad Vene kriisist tulenevad mõjud aasta teisel poolel.
Tööturul toimunud töötuse määra kiire alanemine on muidugi positiivne. Mündi teine külg on see, et koos töötute arvu vähenemisega on vähenenud ka töötavate inimeste arv. Töötute ja hõivatute arv vähenesid mõlemad ligi 8 tuhande inimese võrra. Samal ajal on inimeste töövalmidus samuti
vähenenud, ehk siis on rohkem neid, kes tööd teha ei soovi. Ettevõtete seisukohalt ei ole see kuigi hea uudis, sest vähenenud on saadaoleva tööjõu
hulk ning töötamisvalmidus.
Hõivatute arv vähenes teises kvartalis 1,2% aastataguse tasemega võrreldes ning seda on rohkem kui kvartal tagasi. Väheneva töötajate arvuga püütakse suurendada efektiivsust, et palgatõusu tempoga sammu pidada. Suurenev majanduskasv on siin lõhe tasandamisel igati abiks.
Võrreldes meie prognoosiga tööturu kohta, siis on käesoleval aastal ootuspäraselt käitunud tööhõive, mis on vähenenud, kuid tööpuudus on
vähenenud meie ootustest kiiremini. Seda eelkõige seetõttu, et on toimunud järsk tööjõu arvu vähenemine.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
