Esimese kvartali majanduskasv oli tubli, ent paraku tuleb edaspidi olla valmis oluliselt nigelamateks numbriteks ja aasta teises pooles tõenäoliselt hoopis SKP languseks. Peamiselt jääb see aga analüütikute mureks, kuna ettevõtete käibed ja inimeste palgad jätkavad hooga kasvamist.
Esimeses kvartalis püsis majanduskasv hoogne
Eesti viimase majanduskasvu numbriga võib rahule jääda. Lõppeval nädalal avaldatud andmete põhjal suurenes SKP selle aasta esimeses kvartalis püsihindades 4,3%. Nii ületas majanduskasv endiselt Eesti pikaajalist potentsiaali, mida on hinnatud umbes 3% juurde. Kui vaadata harusid, mis tõusu vedasid, siis suuri üllatusi seal ei ole. Enim panustasid aastal alul majanduskasvu IT ja läbi tööstuse-transpordi eksportiv sektor.
Info ja side tegevusala on tänu tehnoloogiasektori ettevõtete ülikiirele arengule olnud Eesti majanduskasvu peamine vedur sisuliselt juba kümmekond aastat. Seekordsest majanduskasvust tuli sektori arvelt lausa 40%. Kiire järjepideva kasvu tõttu on info ja side tegevusala tähtsus aina suurem ja jõudnud nüüdseks juba 10% piirimaile kogu majanduses loodud lisandväärtusest. Esimeses kvartalis oli panuse poolest majandusse suuremad ainult kolm sektorit – töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus. Ajal kui paljud sektorid ägavad kõrgete toormehindade ja tarneraskuste käes, takistab IT sektori kasvu ehk vaid tööjõu küsimus. Seetõttu ei tasu võtta naljana, et juba paari aasta pärast võib info ja side olla siinse majanduse suurim tegevusharu.
Tugeva tulemuse tegi esimeses kvartalis ka eksportiv sektor. Töötlevas tööstuses kasvas lisandväärtus 2021. aasta sama ajaga võrreldes rohkem kui 8%, veonduses-laonduses pea 13%. Esimese kvartali tööstustoodangu kasv ei olnud küll vapustavalt kiire, ent nõudlus eri liiki kaupade järele tundub maailmas olevat endiselt suur. Nominaalselt kasvas kaupade eksport värske statistika põhjal lausa enam kui kolmandiku võrra, mis pärast hinnatõusuga korrigeerimist jätab püsihindades alles endiselt tubli 11% tõusu. Esimeses kvartalis oli suur ka kaupade import, aga tarkvara- ja intellektuaalomandi-investeeringute suure vähenemise tõttu teenuste import jällegi oluliselt vähenes.
Majapidamiste tarbimine üllatab
Vast suurima üllatuse valmistas esimese kvartali SKP numbrite puhul eratarbimine. Vaatamata sellele, et aasta kolme esimese kuu keskmiseks inflatsiooniks kujunes ligi 13%, suutsid majapidamised tarbimist püsihindades ehk kogusena mõõdetuna suurendada 8%. Nominaalselt suurenes majapidamiste tarbimine lausa 21%! Kuidas majapidamised suudavad vaatamata hinnatõusule aina enam tarbida on jäänud väikeseks mõistatuseks.
Viimastel andmetel on sama trend jätkunud ka teises kvartalis. Aprilli hinnatõusuks kujunes 19%, mis tähendab, et sama hulga kaupade ja teenuste tarbimiseks pidid majapidamised välja käima pea viiendiku võrra rohkem raha. Kui aga vaadata jaemüügi numbreid, siis suurenes seal müük püsihindades 12% ja käive kokku ligi 30%.
Osalt aitab hinnatõusu eiravat osturallit selgitada majapidamiste sissetulekute kasv. Nagu teame, siis kujunes esimese kvartali keskmiseks brutopalga kasvuks viimase paari aasta suurim number 8,1%. Et kiirelt on koroonakriisi eelsele tasemele taastumas ka tööhõive, siis on palgafondi ja majapidamiste poolt kasutatava tulu kasv olnud muidugi veel kiirem. Kuid et sissetulekute kasvust aina suuremate tarbimiskuludega toime tulekuks ei piisa, siis tuleb ümber vaadata ka senised säästmisharjumused. Kui näiteks Leedus on majapidamiste pangahoiused hakanud juba kahanema, siis Eestis on tagajärjed piirdunud seni vaid säästmismäära kahanemisega nullilähedaseks. Ent ilmselt peavad järgmistel kuudel hoiupõrsa kallale minema ka eestlased.
Majanduslangus hingab kuklasse
Kuigi aasta algas Eesti majanduses pigem hästi, siis huvitab kõiki mõistagi, mis saab edasi. Kahjuks tuleb tõdeda, et esimese kvartali majanduskasv jäi suure tõenäosusega selle aasta kõrgeimaks ja edaspidi on oodata oluliselt teistsuguseid numbreid. Majapidamiste osturalli ei kesta 20% inflatsiooni taustal lõputult ja valus kohtumine sügistalviste küttekuludega sunnib mitmed leibkonnad oma tarbimiskäitumist üle vaatama. Ehitushindade kallinemine ähvardab jällegi teha suuri korrektuure teise poolaasta investeerimisplaanides. Lõppeks pole ka kindel, milliseks kujuneb kalli energia ja tõusvate intressimäärade keskkonnas väliskaubanduslik konjunktuur. Eelnev tähendab, et aasta teises pooles võib SKP püsihindades mõõdetuna kasvamise asemel hoopis kahaneda.
Ent pessimismiga ei tasu üle pingutada. Majanduslangus on hirmutav termin, kuid nagu koroonakriisi ajal, jääb see ka sel korral ennekõike statistikute-analüütikute mureks. Seda just seetõttu, et Eesti nominaalne, „tavalistes“ eurodes mõõdetud majanduskasv püsib endiselt väga kiire. Ettevõtete jaoks tähendab see, et nende käibed kasvavad endiselt suure hooga ja palgatöötajad võivad arvestada, et palgaläbirääkimised toovad reeglina kaasa endiselt kopsaka tõusu. Küll tuleb arvestada, et sama kiiresti kui raha tasku jõuab, kipub see ka ära kuluma.
