Oma finantsseisundiga on mõõdukalt rahul 73 protsenti Eesti elanikest, samal ajal kui Lätis ja Leedus on see näitaja palju madalam, vastavalt 59 ja 62 protsenti.
Kui Lätis on oma majandusliku olukorraga kõige rahuolevamad Riia lähedal elavad inimesed, siis Tallinna ja Vilniuse elanikud on oma hinnangutes tagasihoidlikumad. Eestis on finantsrahulolu kõrgeim Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis, kus see ulatub vastavalt 80 ja 79 protsendini. Seevastu Ida-Virumaa elanike hinnang oma finantsolukorrale on üks Balti riikide madalamatest – sellega on rahul kõigest 57 protsenti sealsetest elanikest.
Enamus eestlastest on majanduslikult kindlustatud
Eesti elanike majanduslik kindlustunne on samuti Balti riikide tugevaim – 81 protsenti eestlastest on majanduslikult kindlustatud, Lätis ja Leedus aga vastavalt 70 ja 66 protsenti elanikest. Kõigis kolmes riigis saab vähemalt 45 protsenti elanikkonnast osta endale kõik vajaliku ja samuti veidi säästa. Kui Eestis ei saa endale lubada kõiki esmavajalikke oste vaid 2,5 protsenti elanikest, siis Lätis on see näitaja 6 ja Leedus 7 protsenti. Oma tarbimist ei pea finantskaalutlustel piirama 5 protsenti eestlastest, Lätis väidab sama vaid 1,5 ja Leedus 2 protsenti elanikkonnast.
Võrreldes lõunanaabritega on Eestis suurem nende elanike osakaal, kes on kogenud sissetulekute kasvu . Viimase 12 kuu jooksul on isikliku sissetuleku mõningat kasvu kogenud 37 protsenti eestlastest ning 18 protsenti lätlastest ja 22 protsenti leedulastest. Sissetulekute suurust arvesse võttes on kolme Balti riigi elanike võlakoormus sarnane.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kommenteerib uuringut nii: „Kui Eesti elanike suurem majanduslik kindlustunne oli mõnes mõttes oodatav, siis üllatusi pakkus kindlasti Tallinnast kaugemal asuvate regioonide elanike positiivne hoiak. See näitab, et sissetuleku suuruse kõrval mõjutab inimeste tunnetusliku finantskindlust ka kohustuste hulk ja üldine elukallidus“.
Majanduslik kindlustunne ja rahulolu finantsolukorraga on suurim kõrghariduse ja suurema sissetulekuga spetsialistide ning juhtide seas. Kõigis kolmes riigis on rahulolematud pigem madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga palgatöötajad.
