Eestis on finantsrahulolu ja majanduslik kindlustunne tugevaim Kesk- ja Lõuna-Eesti elanike seas, kuid oma majandusliku olukorraga on mõõdukalt rahul ka Harjumaa ja Lääne-Virumaa elanikud, selgus SEB Balti perede majandusliku kindlustunde uuringust.
Oma finantsseisundiga on mõõdukalt rahul 73 protsenti pealinlastest ning 71 protsenti Lääne-Virumaa elanikest. Viimase 12 kuu jooksul on sissetulek mõningal määral kasvanud 38 protsendil Harjumaa elanikest ning 26 protsenti ootab palgatõusu eelseisva aasta jooksul. Vastavad näitajad Lääne-Virumaal on 30 ja 29 protsenti, mis on ühtlasi kõrgemad kui Tallinnas.
Nii pealinna kui ka Lääne-Virumaa elanike majanduslik kindlustunne on võrreldes Läti ja Leedu keskmise näitajaga oluliselt parem. Sellest hoolimata omab vaid väike osa Lääne-Virumaa ja Tallinna elanikest piisavalt rahapuhvrit, mis võimaldaks regulaarse sissetuleku katkemisel mõnda aega tasuda möödapääsmatute väljaminekute eest. Tervelt 65 protsenti pealinna elanikest ei oma üldse sääste või on säästnud vähem kui kolme kuu vältimatute kulutuste summa kokku. Lääne-Virumaal on vastav näitaja pisut väiksem – 58 protsenti. Samas väidab 35 protsenti tallinlastest ja 42 protsenti Lääne-Virumaa elanikest, et omab piisavalt finantsvarusid.
Kui Tallinna elanikest 85 protsenti saab endale lubada kõike esmavajalikku, siis Lääne-Virumaal on sama näitaja 70 protsenti. Võrreldes teiste piirkondadega Eestis on Lääne-Virumaal kõige rohkem neid inimesi, kes ei saa endale lubada kõiki eluks vajalike kulutusi. Ligi kolmandikul Lääne-Virumaa elanikest puuduvad rahalised vahendid primaarsete ostude, nagu toit ja riided, tegemiseks.
Nii Lääne-Virumaal kui ka Tallinnas on märkimisväärne osakaal neid, kes kannavad liiga suurt võlakoormat – vastavalt 10 ja 12 protsenti elanikest.
